Laura sai Armeenias lauluvõistlusel esikoha: auhinda ma veel ei teagi! (1)

Ka võidust sai Laura teada veidi ebatavalisel moel.

"Võit tuli mulle muidugi üllatusena, aga samas ei oska ma väga hästi suhestuda, kui selline teade tuleb meili teel."

Laura kategoorias võistles kuulduste kohaselt 170 lauljat eri riikidest. Kohapeal ta väga kaua aega ei veetnud – jõudis Armeeniasse möödunud neljapäeva õhtul ja reede öösel keeras otsa kodu poole tagasi.

"Nägin võistlust ainult tund-poolteist, kui lava taga ootasin. Kohapeal nad väga palju inglise keelt ka ei rääkinud, seega ma ei garanteeri, et kogu info päris õige on," naerab ta.

"Kuna iga laulja esitas kolm lugu, võttis žüriil nende läbikuulamine aega ja sel ajal, kui teise päeva võistlejad alles esinesid, olin mina juba Eestis," ütleb Laura, miks võidust meili teel teada sai.

Kodumaale pidi ta naasma kiiresti, sest ees ootasid esinemised ja koolitunnid.

Siiski ütleb Laura, et tal on tunnustuse üle väga hea meel – seda enam, et kohapealsed tingimused olid pisut kehvavõitu.

"Sain endast sellistes tingimustes parima anda ja tundsin, et vokaaltehniliselt ilmnesid ka mõned uued asjad."

Kehvade tingimuste all peab Laura silmas seda, et kohalik helitehnika oli pisut iganenud ja enne kontserti ei saanud võistlejad teha heliproovi.

"Neil polnud ka infot, mis kell midagi toimuma hakkas. Õnneks sattusime lavale õigel ajal," muigab ta.

Võistlusele koos abikaasaga

Esimest korda kuulis Laura konkursist kolm aastat tagasi, kui tema õppejõud muusikaakadeemias kirja õpilastele läkitas. Tänavu sobis võistlus ka ajaliselt Laura graafikusse.

"Üks aasta olin korraldajatele juba öelnud, et ei saa tulla. Aga nad ikkagi helistasid mulle ajal, kui ma oleksin pidanud juba lennukiga kohale jõudma," meenutab ta. "Küsisid siis, kus ma olen, mina vastasin, et koolis. Siis tuli välja, et nende inglise keel pole nii hea ja korraldaja ei saanud aru, et ma ei tule."

Laura sõitis võistlusele koos pianistist abikaasa Joel-Rasmusega.

"Teeme temaga koos muusikat. Teine variant oleks olnud teha koos kohalike muusikutega, aga see oleks keeruliseks läinud. Oleks liialt aeganõudev olnud neile viie minutiga ära seletada, mida nad tegema peavad," ütleb Laura.

Osa lauljaid kasutas elava muusika asemel fonogrammi, kuid eestlanna ei mõelnud selle variandi peale hetkekski.

"Ma eelistan teha ikka koostööd pärisinimestega."

Peale esikoha sai Laura ka originaalse esituse eripreemia.

"Ilmselt pälvis tähelepanu see, et me improviseerisime vabalt ja kasutasime natuke ka elektroonikat," arvab ta.

Armeenias vaid üks päev

Laura valis esitatavateks lugudeks Joni Mitchelli laulu "Woodstock", džässistandardisse kuuluva loo "My Foolish Heart" ja omaenda bändi Carrot Lights loo "Tabasco flowers".

Esimesele tegi Laura ise seade ning kahe teise loo puhul improviseeriti veidike. "Lugude valimisega on nii, et lihtsalt validki need. Natuke mõtled, et oleks vaheldusrikkam, mitte ainult kolm ballaadi," selgitab Laura, kuidas liisk just nende kolme loo kasuks langes.

Laura ütleb, et üle ei ole vaja mõelda ja ei tasuks väga palju analüüsida, millised lood žüriile peale võiksid minna.

"Pigem tuleks valida lood, mida lauldes tunned end kõige paremini, aga samas on sulle ka väljakutseks."

Eestlased on sel võistlusel varemgi võidukad olnud – 2012. aastal võitis Eesti muusika- ja teatriakadeemia viiuliüliõpilane Marike Kruup võistluse grand prix’ ja I preemia keelpillide kategoorias, möödunud aastal sai keelpillide kategoorias grand prix’ tšellist Andreas Lend.

Laura puhul ei olnud tegu esimese kõrge kohaga rahvusvahelisel võistlusel – möödunud aastal pälvis ta rahvusvahelisel lauljate konkursil "Riga Jazz Stage" teise koha ning sai auhinnaks 2000 eurot. Seda, mis nüüd auhinnaks saab, Laura ei teagi. "Auhind pidi tulema posti teel, eks siis näis," itsitab ta.

"Ma arvan, et selle Eestisse tulek võtab nii kaua aega, et mul ununeb võistlusel käimine vahepeal ära ja kui see lõpuks kohale jõuab, on hea meel."

Olgugi et Laura ja Joel veetsid Armeenias vaid ühe päeva, juhtus neil ka üks lõbus seik taksojuhiga. On ju vast igaüks kuulnud, et taksojuhid armastavad turiste igas riigis koorida.

"Taksojuhil ei olnud meile raha tagasi anda. Vahetasime siis väiksemateks kupüürideks ja selgus, et tal ei ole ka kõige väiksemast rahast tagasi anda. Ta näitas meile demonstratiivselt oma tühja rahakotti," räägib Laura.

"Ilmselt tal tegelikult oli vahetusraha, aga see on nende viis, kuidas pisut rohkem teenida."