Kosmosemutt Ene Ergma: noorena fännasin hoopis tuumafüüsikat! (3)

Tulevane astrofüüsik Ene Ergma oli toona 17aastane keskkooliõpilane.

Möödunud laupäeval, täpselt 43 aastat hiljem peetud kosmonautikapäeval rahvusraamatukogu suures saalis meenutas akadeemik oma teekonda tunnustatud täheteadlaseks ja akadeemikuks.

Kõigepealt saab auditoorium teada, et taevas ja tähed ei köitnud noort Ergmat alguses mitte põrmugi.

"Kohe läksid mu kõrvad kikki!"

"Ma olin hoopis plasma- ja tuumafüüsikafänn!" jutustab Ene Ergma, kes on omainimeste ringis pälvinud humoorika hüüdnime Kosmosemutt.

Enamgi veel – noor tudeng Ergma suisa naeris oma astronoomiat õppiva toakaaslase peale. Kelleks oli ei keegi muu kui tulevane täheteadlane Helle Jaaniste; koos abikaasa Jaaguga pälvis Helle Jaaniste mullu teaduse populariseerimise elutööpreemia. Ergma tudeeris sel ajal füüsikat.

"Ütlesin talle veel, et mis see astronoomia astroloogiast parem on – ülbik, nagu ma olen!" meenutab Ergma, kuidas ta surus uhkelt ühte patta füüsika ja tähtede järgi ennustamise.

Noore kosmosemuti panid meelt muutma Tõravere observatooriumi teadlased, kes aimasid, kuidas targale, aga mässumeelsele Ergmale delikaatselt läheneda.

"Nad otsustasid mind õnge võtta!" muigab Ergma oma elu pöördelistele hetkedele mõeldes.

Nimelt jutustasid taevauurijad talle, et tähed ongi oma olemuselt ühed suured plasmakered. Ning et nende energia ongi sisuliselt termotuumareaktsioonide tulem. Ehk siis 100 protsenti Ergma teema!

"Kohe läksid mu kõrvad kikki!" oli mesijutt Ergma mäletamist mööda igati mõjuv.

"Kuigi väike kahtluseuss oli alguses hinges, et mind tõmmati ikka lohku!"

"Peame edasi põrutama!"

Ergma räägib hellusenoodiga hääles perioodist, kui inimkond tegi alles kõige algelisemaid samme ilmaruumi tundmaõppimisel.

"See oli fantastiline aeg, mil kogu maailm muutus hoopis teistsuguseks," õhkab ta.

"Nagu oleksime avastanud uue neljanda dimensiooni!"

Mida toob tulevik?

Ergma loodab, et äkki ikkagi suudetakse ära mõtestada, mis asjad on tumeaine ja tumeenergia.

"Ajad, millal nii-öelda koor pinnalt ära tõmmata, on möödas," tõdeb ta, et tänapäeva täheuuringutes peab kõige rohkem varuma kannatust, sest uued üllatused ei hüppa ilmselt ise sülle.

Kärsitute õnneks jagub uudiseid ka kohalikku kosmosemaailma.

Järgmisel aastal saab Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks ning meie teaduseinimesed löövad kaasa nii Copernicuse (eurooplaste püüdlus arendada välja täiesti iseseisev kosmoseseire võimekus, eestlased on muide selle tarbeks tarkvara loonud) kui Galileo (Euroopa riikide loodav navigatsioonisatelliitide süsteem) programmides.

"Peame edasi põrutama!" õhutab teadlane noori takka.

Tähemõrsja lugu

Mida ühist on eestlastel ja Põhja-Ameerika indiaanlastel, seda selgitas rahvaluuleteadlane Mikk Sarv. Nimelt mõlemad kultuurid tunnevad lugu tähemõrsjast ehk maisest inimtüdrukust, kes läheb taevatähele mehele. Sama müüt on muideks levinud meie idapoolse hõimurahva mordvalaste juures.

Eestlaste kiindumus tähistaevasse väljendub ka meie igapäevases sõnakasutuses. "Tähtpäev, tähendama, tähistamine, täheldamine," loetleb Sarv pilvitu öö tähtsusega seotud sõnu. Ning muidugi ka "rahatäht".

Peale Sarve ja Ergma pidasid kosmonautikapäeval ettekanded ka Mari-Liis Aru (kosmonautikapäeva tähtsusest), Mihkel Kama (väljaspool päikesesüsteemi asuvatest planeetidest) ning Mart Noorma (eestlaste rollist kosmose koloniseerimisel).

Kosmonautikapäeva korraldas teaduskeskus Ahhaa koostöös Raadio 2-ga.