Marko Kiigajaanile ei meeldi Kihnu mustriga jalamatt: kas järgmiseks tehakse Eesti lipu värvides tualettpaber? (14)

Kangadzungel on oma kauplustesse välja sättinud Kihnu seelikutriibu mustriga jalamatid, mis näevad küll välja väga kaunid ja silmatorkavad, kuid on kihnlastel harja punaseks ajanud.

Ka Kihnust pärit tantsija Marko Kiigajaan on väga pahane: "Loomulikult kasutatakse seda mustrit tänapäeval palju igasuguste esemete ja asjade tootmiseks ja müümiseks, kuid mina isiklikult oma jalgu sellel jalamatil ei pühiks."

Marko ütleb, et kuskilt maalt jookseb siiski piir ja ta ei soovitaks seda kellelgi kombata. "Jalamatid, tualettpaberid, prill-lauad ja muu trini-träni ei ole kindlasti selle mustri jaoks kõige sobivamad turundusmoodused," ütleb ta.

"Ma leian, et on olemas palju paremaid viise rahvariidemustri tutvustamiseks Eesti inimestele ja turistidele."

Oma Facebooki-lehel kirjutas Marko Kangadzungli kohta ka järgmise mõtte.

"Ausalt öeldes ega ma nüüd väga õnnelik ei olnud jah seda matti nähes. Natuke oli isegi kurb, et asjad on selliseks kujunenud," ütleb ta.

"Loomulikult on eriline tähelepanu just sellel, et tegu on Kihnu mustriga, kuid olen kindel, et oleksin sama arvanud ka Muhu mustri puhul," arutleb Marko.

"Praegu pole küsimus selles, kas see on minu kodukoha muster, vaid selles, miks niisuguseid asju üldse tehakse. Endamisi mõtisklesin, et äkki oleksid nad tahtnud ka mõne tuntud inimese seda reklaamima panna. Vot see oleks alles fiasko olnud!"

Imre Sooäär: Kihnu kört ei ole lihtsalt niisama seelik

"Ühe jaoks on see lihtsalt ilus viide piirkonna rahvusmustri värvidele, aga teise jaoks väga konkreetse sümboli jalge alla tallamine," ütleb muhulane Imre Sooäär.

"Kihnu kört, mida Muhus nimetatakse siilikuks, ei ole lihtsalt niisama seelik. Nii Muhus kui Kihnus, on rahvariide seeliku mustril veel väga palju sügavam tähendus, kui lihtsalt ühel rahvusmustril. Näiteks Muhu siiliku allosas on lilleriba, kus iga lill peab olema erinev, kokku ligi 2,5 meetrit pikk. Sellel on kaitsemaagiline tähendus ja siilik ise on emaduse sümbol, emaduse kaitse ja varjaja. Siiliku äär kaitseb, et sealt alt halb energia sisse ei pääseks, mis võib emadust ohustada. Emadus on aga omakorda rahva ja kultuuri järjepidevuse ja kestmise sümbol. See on palju enamat, kui mõni nõelapadi."

Sooäärele meenuvad tekstiilikunstnik Anu Raua Kihnu körtidest tehtud püramiidid kui kunstiteosed. "Haruldaselt tugeva sümboliväärtusega ja igikestvaid traditsioone kandvad märgid. Seal ei tekita seeliku kasutamine teises kontekstis probleeme, aga jalge alla tallamisega on juba teised assotsiatsioonid seotud."

Sooäär saab Kiigajaani pahameelest täiesti aru ja toetab saarte traditsioonide hoidmist ja nende mitte äralörtsimist. Sooäär ütleb, et rahvariidest ei tohiks jalamatte kohe kindlasti teha, see oleks inimeste käsitöö ja näpuosavuse ning memmede hoole ja armastuse jalge alla tallamine. "Kui aga mingi asi on tehtud mingi asja sarnane, teisest materjalist ja üldse masinaga, mitte käsitööna, siis on piirid ilmselt avaramad. Vihjena mingile värvikombinatsioonile võib rohkem kasutusruumi olla, kui see pole "täpne kood"."

Täpse koodi all peab Sooäär silmas seda, et Kihnu ja Muhu seelikute värvigamma on väga täpselt reglementeeritud koodi järgi tehtud. "Seal ei saa kasutada juhuslikke laiusi ja värve. Seal valitsevad väga selged ja kindlad reeglid. Kui mingi asi on lihtsalt mingi asja sarnane, aga mitte täpselt sama, siis on seda palju raskem juba klassifitseerida ja tuleks igal konkreetsel juhul otsustada."

Muhu kollane seelik on üks Eesti kauneimaid ja meeldejäävamaid rahvariideid. "Miinikollane, nagu seda värvi Muhus kutsutakse – I maailmasõja ajal kasutati miinides olnud püssirohtu värvimisprotsessis – oleks ka äärmiselt ebapraktiline, läheks ju kogu aeg poriseks," lisab ta.

Samas kasutatakse Muhu seelikumustrit ka toolipatjadel, kuid nende puhul see Imret ei häiri. "Toolipadjana on muster ikka lähemal sinnakanti, kus ta tavaliselt seelikuna püsib."

Imre sõnul võiks teha Muhu pättide ehk sussidega jalamatte. "Visuaalselt oleks kaks Muhu sussi just selle koha peal, kuhu need enne tuppa astumist jäetakse. See oleks ka ilus sümboolne vihje ja kaunis jalamatt samuti."

Mare Mätas: Kihnu porivaiba puhul võib tõmmata paralleeli lipurüvetamisega

"Ma olen nendest vaipadest enne kuulnud, see ei olnud mu jaoks uudis. Mõned mu kihnlastest sõbrad saatsid mulle kirju ja küsisid, kas olen seda näinud. Nende arvates on selline asi lubamatu ja solvab kihnlasi, kuna see muster on meie elusoleva rahvariide osa," räägib Kihnu kultuuri eestvedaja Mare Mätas.

Olgugi et tänapäeval disainitakse rahvariideseeliku mustriga ning rahvariidemotiiviga kõikvõimalikke asju, ütleb Mätas, et küsimus on selles, kui kaugele minnakse. Tema sõnul ei ole tegemist esimese korraga, kui kihnlased oma kultuuri eest välja astuvad. "Kunagi oli küsimuseks seelikutriibustiku kasutamine etno.ee puhul, kui hakati tegema linast triibukangast. Noored, kes hoiavad ja väärtustavad oma kodusaare kultuuri, tõstatasid probleemi, et kui hakatakse asju masinatega trükkima, siis võib ehe käsitöö kaduda."

Mätas ütleb, et kihnlased olid ärevuses, kuna polegi ju mõtet kududa körti, kui kõik kuskil masinatega valmis tehakse. "Esivanemate pärandist kasusaajad ja selle kasutajad võiksid olla ikka need, kes seda kultuuri kannavad. Kihnlastel on seisukoht, et neil, kes saarel elavad ja seal aasta ringi ellu üritavad jääda, võiks olla suurem õigus ka neid mustreid kasutada."

Konkreetse porimati juhtumi puhul ütleb Mätas, et tegu oleks justkui Kihnu kördi põrandamatina kasutamisega. "Järgmisena võiks ju disainida kihnutriibulise vetsupaberi! Küsimus ongi selles, mida teha."

Mätas ütleb, et Kihnu kördi mustriga põrandamati puhul võib tõmmata paralleeli lipurüvetamisega. Ei tuleks ju keegi selle peale, et oma poriseid jalanõusid lipu sisse pühkida. "Kindlasti on ka neid kihnlasi, kes on teisel arvamusel, ja kui see vaip oleks müügil, siis ostaksid ka nemad selle endale. Kihnus on olnud ka vanad, lõpuni ära kantud kördid, mida lõpuks kasutati põllutöödel ja päris lõpus tehti neist põrandavaibad."

Mätas ütleb, et kihnlased on tema suhtes tundlikud seetõttu, et tegemist on elusoleva rahvariidega, mida kantakse igapäevariidena ja millega käiakse ka pidupäeval. "Tavaliselt on ju rahvariie välja surnud, aga Kihnus on see igapäevaelus oluline. Eluskultuur tõstab selliste asjade puhul kisa. Võimalusi peaks ju olema, võiks võtta mõne triibustiku, mis ei ole igapäevakasutuses, siis ei tule kogukonna seest, mida ei ole olemas, kisa-kära. Ma usun, et kui keegi teeks Setu pealinikust, ilus valge ja mustritega, porimati, siis võiks küll oodata, et Setumaal hakatakse prõõkama," ütleb Mätas.

Naine ütleb, et saab aru, et disainerid ei ole pahatahtlikud ja ei taju ebasündsust, vaid mustri ilu. Mätas ei oskagi täpselt öelda, kuidas edaspidi selliseid apsakaid vältida, kuid tuleks lihtsalt kaaluda, kuhu mingit mustrit panna.

Kangadzungel: tegemist ei ole Kihnu kördi mustriga

"Täpsustuseks olgu öeldud, et tegemist ei ole Kihnu kördi mustriga, vaid triibuliste vaipadega, mis sarnanevad nimetatud mustrile," ütleb Kangadzungli turundusjuht Kristy Sammul.

"See on ilmselge vale," ütleb Mare Mätas.

"See on Kihnu kördist inspireeritud, motiiv ja põhimõte on sama, tehtud on väikesed teisendused. Kihnu kördil on tumesinises vahetriibus hambad, ühel pool, sellel vaibal on hambad mõlemal pool, ilmselt annab disaineri meelest tasakaalu."

Sammul ütleb, et vaibad on nende kauplustes juba eelmisest suvest ning arvamusi on olnud igasuguseid. "Nüüd alles ilmnes, et on neid, keda see häirib. Seni on need klientidele väga meeldinud."

Vaibad pärinevad Lindström OÜ tootevalikust ja Sammuli sõnul on neil ka praktiline otstarve. "Vaibale sattunud niidid ja ebemed ei häiri kohe silma ja see oli üks peamisi põhjuseid, miks just sellised vaibad valisime."

Sammuli sõnul ei ole kihnlaste pahameel õigustatud, kuna tegemist pole Kihnu kördi mustriga ja selliseid vaipu kasutavad ka teised ettevõtted. "Juhul, kui see ka oleks sama muster, siis maailmas ringi vaadates olete kindlasti märganud, kuidas kasutatakse näiteks Inglismaa lipuvärvides kangaid – alustades T-särkidest ja lõpetades aluspesuga. Samuti USA dollarid – alates rätikutest, lõpetades tualettpaberiga. Teistes riikides tehakse mida iganes, et oma riigi sümboolikat populariseerida, aga meil ei ole see sobiv?"

Sammul juhib tähelepanu, et lennujaamas on diivanid kaetud mitmesuguste etnomustritega ja seal oleks ilmselt suurem põhjus pahandada, kuna kasutatud on täpseid rahvusmustreid. "Või on nii, et istumiseks kõlbab aga vaibaks mitte?".

Üks on kindel – triibuvaipu kauplustest ära ei võeta, kuna enamikele klientidele on need ikka väga meeldinud.