Eesti ainus leiutaja: minu tavaline tööpäev? Mul pole ühtegi tavalist päeva! (11)

Tartu teaduskeskuses Ahhaa töötav Tanel Linnas on ainus inimene Eestis, kelle ametinimetuseks on leiutaja. "See iseloomustab kõige paremini seda tööd, mida ma teen," ütleb mees, kes oma vanuse ja oleku poolest ei meenuta karvavõrdki kujutluses kinnistunud pilti hallide sagris juuste ja hajameelse pilguga vanaldasest leiutajast.

Jalgratta leiutamine

Leiutaja hinge reedab tema juures vaid vaimustunud säde silmis, kui ta räägib oma tööst ja näitab, kuidas on oma ideed lihtsate vahenditega toimima pannud.

Ütlus, et alati ei ole vaja jalgratast leiutada, ei pea Linnase puhul paika. "Leiutajaks saingi nii, et leiutasin kõigepealt jalgratta," muheleb mees ja täpsustab, et tegemist oli tagurpidi jalgrattaga.

On tunda, et tagurpidi asjad võluvad teda. Kümmekond aastat tagasi sattus tookord veel üsna tavaline informaatiku haridusega noormees Tartus Raadi lennuväljal ühele üritusele, kus oli proovimiseks välja pandud pentsik tagurpidi toimiv jalgratas. "See oli selline jalgratas, et kui tahad sõita vasakule, pead lenkstangi paremale keerama. Mina sellega sõita ei osanud," räägib Linnas, keda jäi see seik painama.

Ta läks koju ja ehitas valmis samasuguse jalgratta. Ühe päevaga oli ka sõitmine selgeks õpitud. Hiljem püüdis Linnas oma kummalise rattaga mitmel pool tähelepanu, kuni jäi kümme aastat tagasi silma Ahhaa keskuse juhatajale, kes nutika mehe keskusse tööle kutsus.

Milline on leiutaja tavaline päev? "Tavaline päev? Mul ei ole ühtegi tavalist päeva," räägib Linnas.

"Iga päev on erinev. Vahel programmeerin ja töötan arvutiga, vahel keevitan. Kui midagi leiutama hakkan, ei tea ma kunagi, kuhu sellega välja jõuan. Palju kasutan katse ja eksituse meetodit. Tegelik tulemus selgub alles siis, kui asi päris valmis on," ütleb Linnas, kelle igapäevatööks on uusi põnevaid näituseeksponaate välja mõelda ja valmis ehitada.

Ta näitab keskuse saalis inimesi ahhetama panevat keerlevat lauda, millel olevad mänguasjad vilkuva valguse toimel ellu ärkavad. Ahhaa keskuse ehitamisest tehtud kiirvideo tagurpidi kerima panemine lööb ka leiutajal endal silmad vaimustusest põlema. Praegu nokitseb ta lüüside tööpõhimõtet selgitava interaktiivse eksponaadi kallal, mis on üks osa 7. mail külastajatele avatavast mereteemalisest näitusest.

Palun mulle 20 odavat mootorit

Linnas kasutab oma ideede elluviimisel nutikalt kõiksugu lihtsaid vahendeid ja pöörab nende tegeliku otstarbe vahel täiesti pea peale. Ta on oma kummaliste ostusoovidega jätnud endale suu ammuli otsa vaatama nii mõnegi müüja. "Ükskord oli vaja ühele robotile auto kojamehe mootoreid ja läksin autopoodi. Mind ei huvitanud, millisele autole need mootorid sobivad, aga ma teadsin, et tahan kõige odavamaid mootoreid ja kakskümmend tükki. Eks nad seal minuga hädas olid, poes on ju kõik osad leitavad vaid automargi järgi," naerab leiutaja.

Tõenäoliselt sama hämmastunud ja nõutu oli ka prillipoemüüja, kui noor mees ükskord poeuksest sisse astus ja soovis osta vaid ühtainust ümmargust prilliklaasi. Oma kodu on leiutaja teinud üsna käepäraseks ja mugavaks. Susse jalga libistavat robotit tal küll esikus ei ole, aga see-eest valmistas ta universaalse puldi, mis juhib nii telerit, rulookardinaid kui ka lae- ja seinalampe. "Võtsin ühe puldi, lõhkusin sisu välja, panin sinna oma protsessori asemele ja sain selle täpselt niimoodi käituma, nagu mulle meeldib."

Ka seina sees olevale akvaariumile nuputas leiutaja süsteemi, mis vahetab iga poole tunni tagant liitri vett. "Muidu peaks vett puhastama korra kuus, tänu oma süsteemile puhastan akvaariumi põhjalikumalt vaid korra aastas."

Selgub, et ka telefone saab kasutada mittesihipäraselt. "Tegin valvesüsteemi oma tsikli hoidmise ruumi. Uksel oli lüliti ja see oli ühendatud vana mobiiltelefoniga, mille sisse panin kõnekaardi. Kui keegi ukse lahti tegi, helistas telefon minu mobiilile," räägib Linnas ja märgib, et selline turvasüsteem maksab täiesti olematu summa.

Vana telefoni sai ta niisama, kõnekaart maksis umbes euro. See kehtib pool aastat, ja kuna ta sellega kunagi kõnesid vastu ei võta, ei kulu ka kõneaega. See tähendab, et nutikas valveteenus maksab aastas vaid kaks eurot. Eestis tegutsevad turvafirmad ei pea siiski oma äride sulgemise ohus värisema, sest Linnas oma leiutist raha teenimiseks kasutada ei kavatse. "Äriline tegevus? Milleks? See ei ole minu jaoks huvitav. Rahateenimine peaeesmärgina minu puhul ei tööta. Mind motiveerib kõige rohkem see, kui saan panna inimesi üllatuma, vaimustuma."

Samal põhjusel ei ole ta ühtegi oma leiutist ka patenteerinud. "See on kallis lõbu ja sellel on mõte siis, kui leiutisel on kommertsväärtus. Mina teen siin keskuses selliseid asju, millel kommertsväärtust tegelikult ei ole."

Linnas on valmis meisterdanud ka keevitustraadi lõikamise masina, samuti juba üksjagu kõmu tekitanud kettaga mobiiltelefoni. Aga ka see on leiutaja sõnul pigem ikka selline fun-asi, mitte äriidee.

Leiutis osutub hiljem vajalikuks

Kas leiutamisel on ka piirid? "Ainult kujutlusvõime," vastab leiutaja.

Ta on kindel, et leiutajatele on Eestis tegevusruumi piisavalt, pigem on asi selle taga kinni, et ei ole tegijaid. "Innovatsioon on aga ainus asi, millega saaks Eesti majandusele hoo sisse," arvab Linnas, tuues näiteks eestlaste leiutatud Skype´i, mis on nüüdseks levinud üle kogu maailma.

Kas ka tal endal on soov mõne leiutisega ajalugu teha? "Kui idee tuleb, siis teen. Seda ei saa ette mõelda. Kui keegi näeks seda ette, oleks need asjad juba tehtud. Leiutistega on tihti nii, et algul peetakse seda täiesti mõttetuks, aga hiljem osutub see vajalikuks ja isegi asendamatuks. Lennuki kohta ju arvati ka kunagi, et see ei saa õhus püsida."

Enda siiani tähendusrikkamaks leiutiseks peab Linnas Ahhaa keskuses olevat lennusimulaatorit.

10 paremat Eesti leiutist läbi aegade

• SKYPE • Fotoaparaat Minox • Papello tulejuhtimisseade T5 • Schmidti teleskoopkaamera • ME-3 piimatooted • Dr Seppo fiksaator • Paiste taldrikud • DFK liim • Myoton • Vee elektrolüüsiseade (Allikas: www.eestileiutaja.net)