Kui mugav oleks poeriiulite vahel jalutades kontrollida nutitelefonist, palju on kodus külmkapis hapukoort, kauaks jagub veel mune ning kas õhtuse jalgpalliülekande ajaks leidub piisavalt õlut. Veelgi toredam oleks, kui külmik telliks kõik vajamineva ise koju – siis poleks vaja supermarketis käimisele ja selle ees parkimiskoha otsimisele aega kulutadagi.
Esimese netiühendusega külmiku tõi Korea LG välja juba 2000. aastal, kuid see kukkus haledalt läbi. Peale röögatu hinna (rohkem kui 14 000 eurot) tundus uus kodumasin tarbijatele pehmelt öeldes veidravõitu. Kui mahlapudel on läbipaistev, siis taipab ju igaüks hetkega, millal see tühjaks saab. Külmiku nutikust pole sellest arusaamiseks tarvis.
Samamoodi ei ole masinast suurt tolku, kui on näha, et õunakastis on alles vaid üksainus ubin.
Nutikülmik loeb dieedipidaja kaloreid?
Kuni tänaseni on nutikülmkappide tulekul seisnud ees ka teine suur takistus: kuidas külmik teab, mida tema sees leidub? Selleks, et külmik suudaks oma sisu üle arvet pidada, peaks olema kõikide kaupade küljes kiip – RFID märgis, mida raamatupoed kleebivad teoste eelviimasele lehele, et pikanäpumehed ei saaks kaubaga niisama välja jalutada.
Selle märgise abil saaks kapp raadiolaineid lugedes rehkendada: ahah, sink on kohal, kefiir samuti, aga kohvikoort praegu küll ei ole – tuleb saata pererahvale sellekohane sõnum. Taoline märgistustehnoloogia on aga tänini veel pisut kallivõitu, et igale piimapakile kiip külge panna.
Skeptikud on ka leidnud, et inimene, kes vajab nutika külmkapi meeldetuletusi tõepoolest sellisel hulgal nagu see tark aparaat neid anda suudaks, vaevleb ilmselt tõsiste mäluhäirete käes ja tema üksi hakkamasaamine igapäevaelus on kahtlane.
"Kui meeldetuletusi tuleb nii suurel hulgal, siis me lülitame need välja nagu spämmi," ütleb Alvo Aabloo, Tartu ülikooli polümeersete materjalide professor.
"Selliseid meeldetuletusi oleks aga vaja ilmselt asjade puhul, mida me ostame harva. Igapäevased asjad nagu piim seisavad meil endilgi meeles. Kohv, pesupulber, nõudepesuvahend. Hea oleks, kui keegi saadaks meeldetuletuse, et need on otsakorral," arutleb Aabloo. "Keegi" all mõtleb ta siinkohal masinat.
Nutikülmikul oleks Aabloo sõnul siiski üks suur eelis: masina saab panna õhtuseid nosijaid kasvatama: "Kell üheksa on külmkapi uks lukus ja keegi sinna ei pääse. Sellest võiks olla kasu – aitab dieeti pidada."
Nutikodu selgroog on internet. See jõudis meie arvutitesse, telefonidesse, teleritesse. Kuid arenguruumi on veelgi: peale külmkappide ootavad igapäevast netiühendust ka näiteks pesumasinad ja isegi aknaraamid. Jah, isegi aknaraamid. Nutiaknad võivad olla kardinad, mis toas lambi süüdates tumenevad, et tänavalt sisse et näeks; samas suudavad nad teha sensori tööd: päikeselise ilma puhul saadavad küttesüsteemile signaali, et see võimsust vähemaks keeraks.
Eestiski on juba kodusid, kus arvuti juhib nii valvesüsteemi, kütet, valgustust, ventilatsiooni, aga ka seda, milline muusika kõlab hommikusöögi ajal köögis.
Taolised majad oskavad pererahva äraolekul vähendada tubades temperatuuri – see annab küttekuludelt kokkuhoidu. Kui päikesepoolsetesse ruumidesse paistab talvel aknast päike, siis võetakse sealgi kütet vähemaks.
"Lõpuks on siin küsimus ikkagi energia hinnas. Kui suure pingutuse peab tegema, et saavutada maja küttelt 10 või 15 protsenti säästu. Iga pingutus on investeering," nendib Aabloo.
Temaga nõustub Tõnu Mauring, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis energiatõhusate hoonete projekteerimise ja uurimisega tegelev teadlane.
Ei tohiks segi ajada kahte mõistet: nutimaja ja energiatõhus hoone, rõhutab Mauring. Tartu linna piiril on tema labori näpunäidete alusel ehitatud eramaja, mille märtsi küttearve koos veearvega oli 9 eurot. Mauringu terminoloogias kannab selline maja nime: passiivmaja.
"Aga selles majas ei ole ühtki nii-nimetatud nutimajale omast lahendust. Tõsi, pererahvas saab igal hetkel vaadata oma telefonist või arvutist, kui palju selle maja kütmine maksma läheb," selgitab ta. Võrreldes tavapärase eramuga, kulutab see maja kümme korda vähem energiat, sest on projekteeritud nii, et kõik, mis kütteks kasutatakse, jääb maja sisse. Näiteks ei lähe soe välja ventilatsiooni kaudu ja suurte akende abil kasutatakse kütteks ära viimnegi päikesekiir.
Nii on nutimajade ehitamisel Mauringu sõnul energiakokkuhoid siiski teisejärguline, sest kokku saab hoida ka ilma nutilahendusteta.
"Aga mõned on valmis oma stereosüsteemidesse või mootorratastesse paigutama raha, mille eest teine inimene ehitab valmis korraliku maja," lisab ta.
Kohv valmib just õigeks ajaks
Nutimajas on kõik arvutite kontrolli all, igal hetkel on võimalik oma kodus toimuvat jälgida telefonist või tahvelarvutist – ning teha seda ükskõik millisest maailma otsast. Turvasüsteem, küte, valgustus, ventilatsioon, kas akendel on kardinad ees, kas mõni seade vajab hooldust – kõik on arvuti abil kontrolli all.
Kui pererahvas on kodust ära puhkusel, saadab maja häire, kui keegi üritab aiaväravast sisse tulla. Samamoodi hoiavad masinad pilku sellel, kas mõni seade vajab hooldamist või filter vahetamist.
Aabloo sõnul jagunevad seni välja pakutud kodused nutilahendused kaheks: omaniku ilmselgeks edevuseks; ja süsteemideks, mille puhul keegi ei kahtle, et need võiksid kodus olemas olla.
"Ilmselt on hea, kui seadmed annavad häiret, kui miski on üle kuumenemas. Samamoodi on hea, kui kohv on köögis valmis, kui sa hommikul ülevalt magamistoast alla tuled. Ning oleks ju tore, kui ahi teeks õhtusöögi valmis ajaks, kui sa koju jõuad," loetleb Aabloo.
Tulutuks priiskamiseks võib pidada lahendusi, mis näiteks loendavad toas viibijaid ja reguleerivad seeläbi kas või laelambi eredust: üksi elav mees on sättinud programmi selliseks, et kahekesi toas olles on valgus iseenesest sumedam.
Mis saab, kui keegi häkib nutimajja?
Olemasolevaid ja võimalikke rakendusi on terve rida, kuid nutimajade ehitamise peamine takistus on olnud erinevused tehnoloogilistes standardites, mille vahendusel arvutid ja sensorid ning kodus olevad muud tehnilised seadmed omavahel suhtleksid. Ka masinad peavad mõistma ühist keelt ning selle leidmine pole sugugi kerge.
"Tihti jäädakse kinni mingi vananenud ja ebaturvalise asja külge, sest lihtsalt on nii palju masinaid, mis sellega sel hetkel haakuvad," ütleb Aabloo. Ta toob näiteks VHS-videomakid, mis püsisid käibes ainult seetõttu, et neid oli ostetud sedavõrd paljudesse majapidamistesse.
Rutakas nutimajaomanik võib end viie aasta pärast avastada olukorrast, kus tema moodne kodu on täis tehnoloogiliselt muldvanu lahendusi ning parim viis sellest kremplist vabanemiseks on otsast alustamine.
Üks mure veel. Kui meilikontosse häkkimine ja välisministri mobiiltelefoni pealtkuulamine on juba nähtud, siis nutikodu pakub pahasoovlikele erakordseid uusi võimalusi. Otseülekanne pererahva elutoast – vahendiks kaameraks muudetud nutiteleviisor. Pikantsed kaadrid magamistoast – abiks turvakaamerate võrku häkkimine. Külmkapp tellib iga päev poest kuus kilo brokolit ja peterselli.
Nii võib nutimaja ihalejal olla ootamatult peos nutt, see pisaratega.
VÕIMUKAS VALITSEJANNA: Üks sarja peategelasi on Daenerys Targaryen (Emilia Clarke), kes on võtnud nõuks oma tapetud isale kuulunud Raudse Trooni tagasi võita. Tal on konkurentidega võrreldes suur eelis: tema poolel on kolm lohet.
Valvekaamerate vaatamine üle võrgu on praktilise väärtusega (kuigi magamistuppa loomulikult ei ole mõistlik kaamerat panna), samuti küttesüsteemi kaugjuhtimine, aga muus mõttes on see nutimaja idee lihtsalt üks haip, selline moodne ulmeromaan.