Ergma kaugetest planeetidest: kahtlane, kas kohtame ka mõnd tundmatut rassi (6)

"Lihtsamalt öeldes aitab gravitatsioonilainete avastamine mõista, mis ikkagi täitsa alguses toimus ja kuidas universum tekkis," avab Ene Ergma teadusmaailma hiljuti raputanud uudise tausta: Suurele Paugule vahetult järgnenud sündmustele jõuti suure sammu võrra lähemale.

Akadeemik Ergma tõdeb kohe, et ehkki uusi kosmosetarkusi on ammutatud külluses, on põhialus jäänud seni muutumatuks – endiselt võib pidada kehtivaks teooriat, mille järgi sai meile teadaolev maailm alguse just nimelt Suurest Paugust.

Rõõmuga tõdeb Ergma, et Eestil on endiselt oma oluline koht maailmaruumi tundmaõppimisel: meie parimad pead löövad aktiivselt kaasa üleeuroopalises kosmoseprogrammis "Copernicus", peagi on valmimas esimene satelliit. "Loomulikult on meil selles projektis ka sõnaõigust – oleme sinna nii palju raha panustanud, et peame midagi ka tagasi saama," sõnab Ergma.

Mida prognoosib akadeemik järgmisteks põrutavateks avastusteks astronoomia vallas?

"Teadlased saavad kogu aeg enda käsutusse üha täpsemat ja paremat aparatuuri, nii et raske ütelda," mõtiskleb professor. "Aga me ei tea siiamaani, mis on tumeaine ja tumeenergia."

Veel ühe suure, alles põhjalikku avastamist ootava valdkonnana toob ta välja eksoplaneetide ehk väljaspool päikesesüsteemi olevate planeetide uurimise.

"Kas me kohtame ka mõnda tundmatut rassi, vaat see on juba kahtlane!" muigab Ergma.

Kosmonautikapäev algab homme keskpäeval rahvusraamatukogu suures saalis.