SILMA: Kristiina Ojuland tekitas viimati furoori presidendi vastuvõtul, kuhu ta ilmus julge lõike- ja värvivalikuga õhtukleidis, mille autoriks modelliagentuuri omanik Beatrice.
Inimesed
10. aprill 2014, 07:00

Kristiina Ojuland: Reformierakonna PR-meeskond peab mulle nõiajahti (29)

"Ma pole kunagi kartnud kanda värvilisi kostüüme huvitavate aksessuaaridega. Sellise riietumisstiili vastu ei öelnud midagi ka ükski toonane erakonna imagoloog. See tähendab, et parteile selline stiil sobis ning seda võis pidada reformierakondlikuks stiiliks," leiab Reformierakonna endine liige Kristiina Ojuland.

Saates "Nädalalõpp Kanal 2ga" rääkis Kristiina Ojuland, et meediast on talle külge jäänud klišee, et ta on "loll, blond ja gucci-mucci" ja talle on poolteise aasta jooksul nõiajahti peetud. "Ja mida nõiaga on vaja teha? Tuleriidale panna!" põrutas ta saates.

"Need pole konkurendid, vaid mu endise erakonna PR-masinavärk," selgitas Ojuland Õhtulehele, kes siis talle n-ö jahti peavad.

"Nendepoolsete naeruvääristavate, kuid samas inimese kõige madalamatel instinktidel – nagu ahnus – mängivate siltide kleepimisega nägi Reformierakond suvise kriisi ajal kõvasti vaeva," arvab Ojuland, et meedia ei hakanud tema riietumissiili lahkama tühja koha pealt.

"Selliste klišeede tootmisega suudeti kinnistuda suure hulga inimeste mällu ning keegi ei küsigi pärast, kust valed tegelikult pärinesid. Sellist protsessi, mis on jätkunud viimase 1,5 aasta jooksul eesmärgiga kahjustada minu ja mu uue erakonna tõsiseltvõetavust, nimetasingi nõiajahiks," seletas Ojuland, mida nõiajahi all silmas pidas.

Poliitik usub, et suhtekorraldajad on meedia osavalt ümber sõrme keeranud ja manipuleerivad sellega. "Võite lugeda viimatigi minust ilmunud uudist "Kristiina Ojuland tunnistab, et talle meeldib raha kulutada", kuigi uudises endas ega minu vastustes Kanal 2-le sellist lauset ei sisaldunud. Klišeed, mille kinnistamisega mu poliitilised vastased vaeva on näinud, on meedias nende jaoks tänuväärse kiirusega kinnistunud," toob Ojuland näite.

"Raske tõestada, et ma kaamel pole."

"Ma pole kunagi kartnud kanda värvilisi kostüüme huvitavate aksessuaaridega. Sellise riietumisstiili vastu ei öelnud midagi ka ükski toonane erakonna imagoloog. See tähendab, et parteile selline stiil sobis ning seda võis pidada reformierakondlikuks stiiliks," leiab Ojuland, et varem ei huvitanud kedagi see, mis tal seljas oli.

Samas ei ütles ta, et meedia oleks tema suhtes armutu olnud. "Kindlasti mitte. Samavõrd võiks ju lahata meespoliitikute autode, ülikondade või käekellade maksumust. Kuni lugejat sellised asjad erutavad ja see toimub kõigi poliitikute puhul ühtlaselt, ei näe ma selles mingit probleemi. Probleem tekib aga siis, kui – nagu eespool öeldud – meedia ei saa ise aru, et temaga manipuleeritakse," ei pane poliitik ajakirjanikele nende tööd pahaks, kuid leiab, et poliitikavallas valitsev võimuvõitlus pole mõeldud nõrgukestele.

"Konkurents poliitikas on karm. Eriti kui keegi julgeb teha ja mõelda uutmoodi ning tema uudsetel mõtetel on ka järgijaid. Loomulikult tajuvad võimulolijad ohtu oma võimu säilimisele ja püüavad teha kõik endast oleneva, et uuenduste läbiviijat diskrediteerida vahenditega, mille vastu on väga keerukas end kaitsta," usub Ojuland.

Kas jutt riietest ja aksessuaaridest mõjutab poliitiku imagot? "Loomulikult mõjutab! Selleks seda juttu ju levitataksegi, et inimesed ei tunneks huvi mitte Rahva Ühtsuse Erakonna uute inimkesksete põhimõtete ja poliitilise programmi, vaid Ojulandi käekottide vastu – see on selgelt nende taotlus, kes soovivad iga hinna eest säilitada oma "võimuloleva poliitiku " imagot," on Ojuland veendunud.

Kui halb mõju neil võib olla, sõltub tema arvates sellest, kui kasulik on meedial alluda erakondlikele manipulatsioonidele. "Mul on, jah, vahel raske tõestada, et ma kaamel pole, kuid samas – nähes, kui palju energiat on minu imago kahjustamiseks mu poliitiliste vastaste poolt kulutatud – võib seda isegi omalaadseks komplimendiks pidada, et nad mind nii ohtlikuks peavad, et minu maine kahjustamiseks nii palju vaeva näevad," suudab Ojuland igas olukorras näha midagi positiivset.

Ojuland armastab Escadat, Armanit, Chaneli ja Birkinit

Ehkki europarlamendi liige Kristiina Ojuland arvab, et tema kostüümid ja aksessuaarid on meediahuviorbiiti sattunud Reformierakonna PR-meeskonna töö tulemusena, on ta varem ise Kroonikale rääkinud, et armastab kalleid kaubamärke. Näiteks nimetas ta üheks oma lemmikuks Escada kostüüme, mille austaja on ka Rootsi kroonprintsess Victoria. Ojuland pole teinud saladust sellestki, et ostab vabaajarõivaid Armanist.

Mitte vähem eksklusiivne oli Chaneli kostüüm, mis tal üldkogul seljas oli. Keskmiselt maksab selline jakk 5000 eurot, kuid on ka odavamaid variante. Ojuland on ise tunnistanud, et Coco Chanel on üks tema suuri eeskujusid, ja toetust sellele Prantsuse moemajale on ta näidanud ka varem. "Öelge mulle naine, kellele Chanel ei meeldiks!" avaldas ta mõni aasta tagasi arvamust Delfi Publikus, kui oli käinud ühel valimiseelsel üritusel, näpus 500 eurot maksev Chaneli kott.

Samuti on inimestele silma jäänud Ojulandi Hermes Birkini kott. See on olnud tema garderoobi kõige eksklusiivsem avalikkusele näidatud ese. Prantsusmaal käsitööna valmivate Birkinide hinnad algavad 7000 eurost ja küündivad isegi üle 100 000 euro. Küsimusele, kust tema Hermes Birkin pärineb ja kui palju see maksab, vastas Ojuland, et kui tahta midagi elus saavutada – olgu see karjääris või materiaalse poole pealt –, siis tuleb tegutseda ja vaeva näha.