Eesti bänd Bombillaz laulis Indias linnaväljaku jagu publikut rõõmust kargama (1)

Rājasthāni osariigi püha linna Pushkari peaväljakul märtsis paarile tuhandele inimesele antud kontsert oli Bombillazi kahenädalase India reisi tipphetk. Inimesed surusid pärast käe pihku: "Very good concert! Very good program!"

Tõsi, enne kontserdi algust oli bändipoistel pisut kõhe. Sest keegi ei teadnud, milline on sealne helitehnika. "Ütleme ausalt, see sound oli ikkagi halb. Aga kohalikud olid väga rahul ja nende jaoks oli see ikkagi kõva rokk-kontsert," räägib Bombillazi laulja Kill Kaare. (Kes ei tea, siis Bombillazi muusika on rütmikas segu reggaest, afromuusikast ja bhangrast, asjatundmatule kõrvale kõlab ansambel nagu India komöödiafilm.)

Algul arvasid Eesti muusikud, et nad esinevad Pushkaris mõnes templis või hotelli aias. "Imestus oli suur, kui otsustati, et kontsert tuleb teha linna keskväljakul, nimelt turuväljakul, kus päeva ajal müüakse tomateid, kurke ja banaane. Sinna ehitati lava, kõik tehti tühjaks ja õhtul oli see plats paksult rahvast täis," meenutab Kaare.

"Kuna see oli esimene kord, kui suur väljak tühjaks tehti, siis ma arvan, et kõik olid väga huvitatud, et mis seal nüüd toimub!"

Selles on Kaare kindel, et praegu teab suurem osa Pushkari elanikest, mis on Bombillaz. "Kui me pärast esinemist järgmine kord taas Pushkari jõudsime, peatusime väikese putka ees, kus võetakse teemaksu. Nii kui me autoakna alla kerisime, hüüti: "Oo, Bombillaz! Minge edasi!"," meenutab laulja, kuidas neilt raha ei küsitudki.

Ohjeldamatu värvipidu

Teiseks meeldejäävaks sündmuseks 9.–24. märtsini kestnud reisi jooksul peab bändi laulja Holi pidustusi, kus üksteist värvipulbriga pildudes tervitatakse kevade saabumist.

Kaare sõnul oli vägev vaadata, kuidas inimesed end sel päeval täiesti vabaks lasid: "Ohjeldamatu pidutsemine! Sel päeval on lubatud igasugused mõnuained. Seal liikus ringi suur käru, kust müüdi Bhangi – traditsioonilist India kanepijooki. Noored lasid muidugi hea maitsta ja pidu läks muidugi väga metsikuks kätte. Ja siis loomulikult vesi – pangede kaupa vett, mida pritsiti. Lisaks lasti aeg-ajalt üle inimeste suure tuletõrjevoolikuga."

Ehkki üksteist loopida on lubatud vaid naturaalsete värvidega, oli mõnel kaasas ka näiteks briljantrohelist ja üsna ebatervislikke värvisegusid.

"Meie mänedžerile Annile hiiliti selja tagant ligi ning määriti nii kokku, et ta ei saanud mitu päeva ennast puhtaks," räägib Kaare.

"Kui kohalikud nägid, millega ta oli kokku tehtud, läksid nad ikka väga ärevaks ja ütlesid, et see tuleb kohe maha pesta, kuna võib hiljem sööbivalt mõjuma hakata. Aga tundub vist ikkagi, et Anni pääses ilma suuremate vigastusteta."

Et odavamalt läbi ajada, ööbisid bändiliikmed budget-hotellides. "Hotell nagu hotell ikka, aga eks ta natuke räpane kipub olema," räägib muusik India standardist.

"See, et Delhis ükski voodilina ega padjapüür puhtaks ei saa, on täiesti arusaadav, sest nad ei saa ju pesu korralikult väljas kuivatada."

Nimelt on New Delhi üks maailma saastatumaid pealinnu.

"Isegi on öeldud seda, et viibimine üks päev Delhis on võrdne sellega, kui suitsetaksid paki sigarette päevas. Ega seal naljalt päikest näe. Kogu aeg on selline sudu linna tolmust ja meeletust hulgast autodest. Nii ei saa ju ka see lina puhtaks, mis seal väljas kuivab," mõistab Kaare.

Peale õhusaaste on Delhis ka kõva mürasaaste. 3–4 päeva on India pealinnas täitsa mõnus, siis aga hakkab vaikselt väsitama, leiab Kaare.

Teda lõbustasid New Delhi elanike küsimused Eesti rahvaarvu kohta. "Kui ütled, et meid on poolteist miljonit, siis nad vaatavad ringi ja ütlevad, et kuidas see võimalik on. Siin Paharganj’s (New Delhi linnaosa – toim) on juba kaks miljonit inimest. Paharganj on Õismäe suurune linnaosa. Võib ette kujutada, et seal ei ole Eesti inimese jaoks ruumi! Tahaks kiiresti ära minna," muigab Kaare.

Salvestati ka kohalikega

Ootamatuid olukordi tuli bändil ette sõitudega. Kuue inimese peale renditi auto koos juhiga, ja 400 km pikkune teekond kujunes kaheksatunniseks retkeks. "Vahepeal olid teed ummistunud – käsil oli tee-ehitus, mistõttu liikus rodu autosid teosammul," kirjeldab Kaare.

"Õnneks liigub Indias kõik oma rada! Kui me sõitsime Pushkarist tagasi Delhisse, olime juba kindlad, et me saundiprooviks kohale ei jõua. Tund aega olime juba hiljaks jäänud ja veel natuke oli sõita.

Ütlesime autojuhile, et ei saa sööma minna – kuigi ta väga soovis vahepeal –, et sõidame kohale, küll siis on aega. Kohale jõudes selgus, et oleks võinud veel vabalt tund aega sõita, polnudki hullu."

Kaare tõdeb, et kellaajast selles riigis suurt ei hoolita.

Indias oleku ajal said Bombillazi liikmed näha ja kuulda mitut lääne ja India muusikat segavat bändi. "Muusika oli kogu aeg me ümber," ütleb ta.

Peale muusika mängimise ja nautimise tegi bänd salvestusi ka kohalike artistidega. "Ma arvan, et kogu meie järgmisel plaadil on natukene India mekki juures," lubab Kaare.

Pushkar – väike tähtis linn

Pushkar oma 15 000 elanikuga on India mõistes väga väike, aga tähtis linn. Nimelt on see üks seitsmest pühast paigast, kuhu olla puistatud Mahatma Gandhi tuhk. Veel on linn tuntud selle poolest, et seal asub Brahma tempel, ja Pushkar on seepärast ka oluline palverändurite sihtpunkt.

"Kogu linn on ehitatud ümber püha järve," valgustab muusik Kill Kaare.

Terve nädal taimetoidul!

Mõistagi nautisid Bombillazi liikmed India reisil ka kohalikke maitseid.

"India söök on heas restoranis alati hea," teab bändi laulja Kill Kaare, et sealkandis saab pettumuse osaliseks pigem läänelikke roogi eelistav turist: pastad ja pitsad pole Indias ikka päris need, mis Euroopas.

Pühas linnas Pushkaris pakutakse eineks aga üksnes taimetoitu. "Kui me olime seal nii nädal aega olnud ilusasti taimetoidu peal, siis viimaks kerre keeratud lambašašlõkk tekitas muidugi seedimisprobleeme," muigab muusik, et vaid kaks reisiselli ei pidanud maadlema kõhuhädadega.

Mõni tõi delikaatse tervisehäda kojugi kaasa.