VIDEO: vaikne Värska alevik on löönud Venemaa blogosfääri kihama (22)

Rusistka, kes peab ennast mõõdukaks natsionaaldemokraadiks, avaldas mullu 22. augustil oma blogis sissekande, mis kandis pealkirja "4 kilomeetrit Venemaast. Fotoekskursioon lihtsasse Eesti külla."

Kohe sissejuhatuses ütles rusistka, et need, kelle sõnul valitseb Eestis kaos, valetavad ilma igasuguste süümepiinadeta. Blogija tsiteeris ka Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikondset Valeri Fadejevit, kelle sõnul on Eesti vaene maa, mis asub erakordselt raskes olukorras.

Fotod, mille rusistika avaldas, olid ühe Valgevene ajakirjaniku omad, kes külastas mullu Eestit ning kelle fotosid oli tal voli kasutada.

Pildid Värskast vallandasid aga blogis tõelise kommentaaride tulva, mis pole veel siiani vaibunud.

Laias laastus võib kommentaarid jaotada kolme kategooriasse: Eestit kiitavad ja suisa ülistavad, Eestit mahategevad ning suure annuse eneseirooniaga segatud arvamusavaldused.

Nagu öeldud, moodustasid kommentaaride hulgas suure osa Eestit ja eestlasi kiitvad arvamused, kus kiideti nii eestlaste töökust, korraarmastust kui ka külalislahkust,

Kuid oli ka neid, kes leidsid, et tõesti-tõesti Eestis on elada küll ilus, kuid: "Venemaa on aga samas vaba maa, kus saab teha, mida iganes, eriti siis, kui on raha, kuid Eestis elatakse Euroopa diktaadi all."

Osa kommentaatoritest arvas, et tegemist on üldse vaid puhta propagandaga, mis on mõeldud Värskast läbisõitvatele vene turistidele näitamiseks.

Üks tõsiusklik slavofiil kirjutas aga suisa niimoodi: "Sõitsin eelmisel aastal bussiga Peterburist läbi Eesti. Mulle ei meeldinud meie tollitöötajate ja piirivalvurite käitumine ja meie tualetid olid koristamata. Kuid mind ei jätnud maha rahulolematuse tunne, mis ei johtunud mitte ainult meie logelemise, ega ka eestlaste korraarmastuse pärast. Mõne aja pärast sain ma aru, et rahulolematust ei põhjusta mitte kadedus eestlaste korraarmastuse vastu, vaid ma sain aru, et iga arenenud eestlase silmavaade on kurb ja tühi, kuna eesti keel kaob, sest selles keeles ei taha rääkida ei eestlased ega venelased ja eestlased tunnetavad oma sõltuvust nii sakslastest kui venelastest."

Oli ka palju eneseiroonilisi kommentaare, kus leiti, et selline kord ja puhtus pole võimalik, kuna Eestis pole ju teadupärast tadžikkidest koristajaid.

Mida mõeldakse Värskas?

Õhtuleht käiski Värska uurimas, mida sealsed inimesed taolisest verbaalses tulevärgist arvavad.

Küsimusele, kuidas on elada Euroopa Liidu diktaadi all, vastas meiega rääkinud Aino, et päris tore, kuna tema saab pensionärina käia Saatse muuseumis tööl ning lisaks kõigele tõsteti ka pensioni.

Poemüüja Hele lisas, et kuna ta on kohalik elanik, siis võib ta kinnitada, et Värska pole klantsima löödud ainult siit läbisõitvate turistide pärast. Hele polnud nõus ka ühe kommentaatori väitega nagu oleks Eestis ülimalt kurb elada. "Meil küll siin kurb pole," ütles ta naeratus huulil. 

Sageli Petseris käiv Sulev rääkis aga, et loomulikult on Eestis kord majas. "Venemaa on suurriik, kus korda hoida on tunduvalt raskem. Võtame või Petseri – seal tasandatakse sõiduteed teehöövliga. Linnas! Samas raha on tee-ehituseks eraldatud. Eestis on metsateed isegi paremad kui Petseri linnas," rääkis ta.

"Värska tunnuslause on "Värska – hüa olõmisõ kotus!" ja sellel lausel on tegelikult ka tõde taga, kuna Värska inimesed tunnetavad, et siin on hea elada, töötada ja õppida. Ja eks me ise üritame oma heakorda hoida," rääkis Värska vallavalitsuse majandusnõunik Einar Raudkepp.

Nõuniku sõnul näitab Värska heakord omamoodi inimeste usku tulevikku, sest masu ajal oli tõesti kohati lootusetuse tunne, kuna tundus, et inimesed lähevad vallast lihtsalt ära. "Kui me korraldasime siis kaunite kodude konkursse, oli raske leida kandidaate, kuid nüüd on kandidaatide vahel raske valikut teha," rääkis Raudkepp, kelle sõnul oleks valda justkui elu tagasi tulnud.