Inimesed

Tartu aasta daamiks pärjatu: Maarja külas sai minust hoobilt eripedagoog-ehitaja (1)

Silja Paavle, 8. aprill 2014, 07:00
RASKUSI EI KARDA: Kuigi Maarja küla juhtimine on kohati keeruline, sest raha leidmiseks tuleb tõsist vaeva näha, tegutseb Ly Mikheim rõõmuga. Et rahaprobleemile lahendust leida, kutsus ta Facebookis üles Maarja küla töökeskuste tegemisi toetama. Reedese seisuga oli postitust jagatud üle 12 000 korra.Foto: ALDO LUUD
"Eks see ongi ettevõtlikkuse asi, kui keerad probleemidele selja ja otsid lahendusi," tsiteerib Tartumaal intellektipuuetega inimestele rajatud Maarja küla juhataja Ly Mikheim ühelt koolituselt meeldejäänut. Reede õhtul tunnustas Tartu edukate daamide assotsiatsioon teda tiitliga AAasta daam".

Maarja küla on intellektipuudega noortele elu- ja töökeskkonnaks rajatud küla Põlvamaal, mida laiem avalikkus teab igal aastal toimuvate heategevuskontsertide "Kuula, palun!" kaudu. Vähem teatakse küla kasvamislugu, milles suur roll on Ly Mikheimil.

Raha puudumine sunnib rasketele valikutele

Samal teemal

Kui Maarja küla nõukogu esimees Jaan Kallas Lyd külalistele tutvustab, tavatseb ta öelda: Ly on küla hing, süda, kopsud, neerud ja maks."

Ly ise kostab selle peale tavaliselt, et ta on Hunt Kriimsilm, kellel on lihtsalt üheksa ametit. Igatahes on ta 11 aastaga kasvatanud algselt kahest inimesest koosnenud Maarja küla paigaks, kus elab, õpib ja töötab üle saja inimese. Neist kolmandik on puudega. Aastate jooksul on Maarja külast iseseisvalt elama asunud seitse 100% töövõimetut inimest ehk neid, keda on hinnatud ühiskonnale mittevajalikuks tunnistatud.

Ly ütleb, et tema on arenemise usku. "Kui inimese eest võimalikult vähe ära teha ja anda talle endale võimalus tegutseda, paneb see pingutama ja arenema," selgitab ta põhimõtet, mis on külas elavaid puudega inimesi tegutsema sundinud. Ly arvab, et tema eeliseks on seegi, et tal pole puudega inimestega isiklikus elus ühtegi valupunkti. „Nii saan ma võtta kõiki inimesi kui tegutsejaid ja neid tagant utsitada, mitte suhtuda neisse kui puudega inimestesse, keda peab ninnunännutama," kostab ta.

Arenenud on varasemalt koolis õpetajana ning patendibüroos sekretärina töötanud Ly tänu Maarja külale ka ise. Alates sellest, et kui ta algselt tööle asus, sai temast hoobilt eripedagoog-ehitaja. "Need, kes meil siin maju ehitasid, katsetasid ju kohe, et kui palju ma tean. Pidin vastama küsimusele, kui sügavale me teie juures veetorud paneme. Nagu see siin peaks kuidagi teisiti olema kui mujal ehitades," naerab Ly. Kui ta toona helistas vastuse saamiseks heale sõbrale, siis täna ütleks ta ehitajatele lihtsalt, et see on teie asi teada.

11-aastase töö raskuspunktid on Ly sõnul seotud raha leidmisega vajalikuks tööks ja sellega, et Maarja küla on olnud alati ajast veidi ees. "Ühest küljest on tore pioneer olla, kuid kurb on see, et riik ei tule vajalike teenuste rahastamisega järgi," lausub ta.

Praegu on taas Maarja küla raske valiku ees ning kuna riigilt rahastust pole ja projektirahad saavad otsa, tuleb külas väljaarendatud töökeskuseid otsast sulgeda, juhendajate töökoormust vähendada ning mõned inimesed isegi tööta jätta.

Kui vahepeal ei juhtu imet, saavad töökeskused tegutseda veel juunikuuni. Siis jääb üle maksta kõigile töötajatele koondamistasu. Ly on siingi üritanud probleemile lahendust leida ja esitanud suhtlusportaalis Facebook üleskutse toetada Maarja küla töökeskuste tegemisi. Reedese seisuga oli postitust jagatud üle 12 000 korra ning Maarja küla arvele laekunud 85 eurot. "See on pisike summa, kuid näitab inimeste head tahet," ei lase Ly Mikheim nina norgu. Sest teine tema lemmikütlemisi on: „Kui oled kaelast saati sita sees, mis sa enam muretsed."

Ly sõnul tuleb tööd teha rõõmuga, sest vastu tahtmist tegutsedes ei tule kunagi head nahka. "Kui töö rõõmu pakub, hakkab juhtuma ilusaid asju," usub ta.

Korra on Ly ka ära väsinud ja mõelnud, et nüüd aitab: tema enam ei jõua ja Maarja küla vajaks inimest, kes näeks kõike uue pilguga. „Töökollektiiv ja nõukogu ei hakanud mind ümber veenma. Küll aga räägiti mulle, kuidas nende endi töövahetused on toimunud ja et alati on asju, millest hakatakse puudust tundma," naerab Ly. Pärast järelemõtlemist otsustas Ly jääda, sest ei raatsinud loobuda lustlikust, sõbralikust ja siirast külarahvast.

Alusta iga päeva nagu uut, keskendu tänasele

Just neid, nii küla kaastöötajaid kui elanikke, nimetab Ly oma töö juures kõige lahedamaks. "Mitte kuskil mujal ei ole siiramaid inimesi, kes ütlevad nii head kui halvad asjad otse näkku. Mitte kuskil mujal pole nii suurt lustlikkust ja rõõmu igapäevaelu üle," lausub ta. Kõige parem õppetund, mis Ly on oma tööst saanud, pärinebki külaelanikelt. "Alusta iga päeva nagu uut, keskendu tänasele. Ära kanna kaasas eilset, ära muretse homse pärast," sõnastab Ly selle ja muigab, et ta kipub vaatamata sellele muretsema.

Et see ei väsitaks, on naine viimasel ajal teadlikult võtnud endale hetki puhkuseks. Kuid siiski ei saa naine mööda unistusest, et Maarja külast saaks eelarveline asutus. See võimaldaks oma tööd teha veel edukamalt.

Aastate daam 2014 on Tiina Talvik

* Möödunud sügisel kahekümnendat tegevusaastat tähistanud Tartu Ettevõtlike Daamide assotsiatsioon andis ettevõtliku daami aunimetust välja neljateistkümnendat ning aastate daami tiitlit kuuendat korda.

* Tänavu anti aasta daami tiitel Maarja küla juhataja Ly Mikheimile, aastate daami tiitliga pärjati Tartu Ülikooli emeriitprofessorit lasteneuroloog Tiina Talvikut.

* Varem on Tartu edukaks daamiks nimetatud Tiiu Sild, Tiiu Reek, Laine Randjärv, Tiia Toomet, Merike Kaunissaare, Janika Mölder, Olga Aasav, Kadri Leppoja, Karin Jaanson, Kadri Leivategija, Marju Unt, Triin Anette Kaasik ja Triin Jagomägi.

* Aastate daami tiitli on varem pälvinud Hele Everaus, Aili Paju, Marju Lauristin, Ene-Margit Tiit ning Anne Luik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee