Raplamaal peeti missivõistlust juba 20. korda (4)

Juba laupäeval Raplasse saabudes oli tunda, et midagi on õhus. Väikelinna rahulikel tänavatel võis siin-seal näha Sadolini spordihoone poole tõttavat rahvast, nii eakamaid kui ka mudilasi. Sellele, et tegu polnud mingi juhusliku rahvaüritusega, viitas ka pealtvaatajate pidulik riietus – tütarlapsed tippisid kõik tikk-kontsadel, peas laitmatud föönisoengud. Kui noormehed kandsidki teksasid, siis kindlasti koos triiksärgiga. Teistest eristus vaid stilist Ženja Fokin, kelle dressipluusiselga kaunistas Jeesuse hiigelpea.

Avatiiru teeb vana kaardivägi

Saal on puupüsti publikut täis, nii et hilinejal on keeruline kohta leida. "Uku ja Pärt Uusberg, Vaiko Eplik, Anne Veski, Uku Masing, Gerd Kanter," toob õhtujuht

Kadri Adamson vaid mõne näite Raplamaalt pärit tuntud inimestest. Ning tuletab meelde, et kandile lisab erilisust ka Eesti ainus kahe torniga maakirik.

Enne veel, kui rahvas saab näha Raplamaa selle aasta iludusi, teevad laval tiiru ära eelmiste aastate võitjad. Tuleb tunnistada, et vana kaardivägi jääb laval kõndides värskelt treenitud missikandidaatidele märgatavalt alla ? kes vehib kätega, kelle missilint püüab vägisi plehku panna. Aga eks neil ole kroonimisest (loe: treenimisest) juba mitu aastat ka möödas.

Klaver põõsas, sõna otseses mõttes

Kõigepealt näitavad missikandidaadid oma oskusi talendivoorus. Kes tantsib, kes hüppab kaugust, kes vahustab muna. Rõõmsameelne kondiitriks õppiv neiu kaunistab laval kooki ega lase end häirida kõrval linti võtvast kaameramehest. Kahjuks publik ? tõenäoliselt tehnilise rikke tõttu ? seda näha ei saanudki.

Missikandidaatide seas on mitu musikaalset neidu. Kes mängib klaverit, kes laulab. Pool esimesest etteastest jääb mul ? arvatavasti kehva istekoha tõttu – nägemata ja nii taipan ma alles paari minuti pärast, et keegi mängib laval klaverit. Nimelt jäi klaver täpselt suure põõsa taha. Kõrvuti lüürilisemate klaveripaladega kostab ka jõulisemat lähenemist klahvpillile.

Agnese esinemise ajal jooksevad külmavärinad üle selja ? neiu võiks vabalt lauljakarjäärile mõelda. Ka väike näitemäng on vahva ja videopilt annab ülevaate sportlike piigade võimetest. Paraku on videopilt kokku monteeritud nii hüplevalt, et hinge jäi väike kahtlus, kas kaugust hüppav neiu lõpuks üldse liivakastis maandus.

"Raplamaa, tehke häält! Ega me pole Tartus!" ergutab Ženja Fokin publikut. Ja täpsustab peagi, et ega ka Tartul pole häda midagi.

Kingisadu näib lõputu

Nüüd hõigatakse välja karusnahad, mis tähendab karvamütse ja bikiine. Bikiinivoor paneb seni rahulikult istuva publiku huilgama. "Valel ajal läksid ära!" teatab noormees mu selja taga sõbrale, kes oli läinud jooki tooma.

Vestlusvoor annab silmad ette nii mõnelegi avaliku elu tegelasele. Arukad vastused tulevad soravalt ja selge diktsiooniga. Kellegi mõttepauside täiteks ei kõla ööö või äää.

Pärast pisikest vaheaega algab lõputuna näiv kingisadu. Välja on valitud nii kossumiss kui ka miss Facebook. "Mida veel?" kostab kuri sosin saalist. "Kas nüüd tuleb miss Instagram?"

Kossumissisärki tulevad üle andma kaks Rapla klubi välismängijat. Küsimuse peale, kas ka nende kodumaal on nii ilusaid tüdrukuid, vastavad mehed püüdlikult eesti keeles "Ei ole!"

Bastioni esindajal juhtub aga auhinda üle andes väike äpardus. Nimelt kuulutab ta number 1 asemel kogemata oma lemmikuks missikandidaat number 7. Piinlik olukord laheneb õnneks kiirelt – Bastioni lemmiku tiitli ja sellega kaasneva kingituse saavad mõlemad. Missikandidaat Terje aga lahkub ürituselt uhke rattaga.

Kui kingid jagatud, vallutab lava Koit Toome. "Mere laste" ajal tõusevad küünlad laudadelt. "Peaaegu nagu Eurovisionil!" rõõmustab Koit.

Pärast kontserti tõuseb pinge haripunkti – lõpuks ometi selguvad miss ja kaks printsessi. Teiseks printsessiks kuulutatakse Terje Meister, esimeseks printsessiks Merilin Reino ning missikroon kuulub Grete Roosile.

Miss Raplamaa: kartsin bikiini- ja talendivooru

"Väga suur hirm oli. Süda peksis meeletult lava taga. Ma kartsin nii bikiini- kui ka talendivooru," tunnistab Grete Roos, kes talendivoorus esitas koos partneriga moderntantsunumbri.

Õnnitlusi vastu võttes silmanurgast õnnepisaraid pühkinud neiu tunnistas vahetult pärast tiitli kättesaamist, et missiks valimine pole talle siiani kohale jõudnud. "Mul on selline tunne, et see on uni!" räägib elevil neiu, kes oma peas oli juba esikolmiku paika pannud. Grete lemmik oli miss Agnes. "Tal on kohe loomulikult ilus välimus. Selline välismaine!" arvab Grete. Sügaval sisimas lootis neiu küll võita, kuid oli kindel, et nii tihedas konkurentsis pole see reaalne.

Võistlusele sattus neiu korraldajate kutsel ning lõplik otsus minna langetati koos emaga. "Ta oli ikka väga õnnelik ja ütles, et noorena tuleb kõik ära proovida. Selle peale olin ma kohe nõus!" räägib 18aastane Rapla Vesiroosi gümnaasiumi abiturient.

Viimastel aastatel on Grete ka kohapeal missivõistlusi kaemas käinud. "Alati on esikolmikusse jõudnud ka mõni üllataja," tõdeb Grete ja tunnistab, et varasematel aastatel ei jagunud tal piisavalt enesekindlust, et ise missikrooni püüda.

Oma tugevuseks seekordsel missivõistlusel peab neiu poodiumikõnnakut. "Meil olid väga head treenerid Victoria Kass ja Ženja Fokin, kõik tüdrukud pandi väga kaunilt kõndima," märgib Grete.

Mis missitiitliga veel kaasneda võiks, Grete ei tea. "Äkki hakatakse modellitööd pakkuma?" oletab neiu, kes on sel alal juba Eesti Modelliagentuuris ka veidi kätt proovinud. Aga kindlasti tuleks õpinguid jätkata. "Praegu ma arvan, et lähen Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli."

Žürii esimees: Gretele tõi võidu kohusetundlikkus

"Erinevalt eelmistest kordadest nüüd vaidlusi ei olnud. Meil on välja kujunenud, kuidas me punkte anname," on süsteem žürii esimehe, riigikogu liikme Kalle Pallingu kinnitusel kõik need aastad töötanud.

Peale võistluspäeval antud punktide hindas žürii ka kogu eelnenud protsessi ? missikandidaadid valmistusid finaaliõhtuks mitu kuud.

Grete puhul sai otsustavaks tema kohusetundlikkus ning loomulikult see miski, mida teistes ei olnud. Kohusetundlikkust läheb aga missil vaja, et pälvitud tiitlit auga kanda.

"Kuigi missinduse kõrgaeg on Eestis möödas, siis Raplamaa kohta seda küll öelda ei saa," kinnitab Kalle Palling. Žürii esimehe sõnul on Raplamaa rahvas 20 aastat seda üritust nautinud ja rohkearvuline publik kinnitab, et aasta-aastalt muutub missivalimine aina menukamaks. "Igal aastal jääb järjest rohkem inimesi ukse taha. Meelelahutus peab olema nauditav nii osalejatele kui ka publikule. Miss Raplamaa võistlus seda kindlasti on," ütleb Palling.

Valeri Kirss: kõige kuulsamad missid on tulnud Raplamaalt

"Vähemalt vanasti oli Miss Estonia võistluse jaoks Rapla see imedemaa või missimaa, kust on lõppkokkuvõttes kõige rohkem ja kõige kuulsamad missid tulnud," räägib Valeri Kirss.

Raplamaalt on pärit Miss Estonia 1998 Kadri Väljaots, kes pärjati ka tiitliga Miss Raplamaa 1998, Miss Estonia 1990 Liis Tappo-Treial, kes on sündinud Tartus, kuid kelle pere juba paar aastat pärast tütre sündi kolis Raplasse elama ning Miss Estonia 1995 esimene printsess Kadri Kont-Kontson, kes pälvis tiitli Miss Raplamaa aastal 1995.

Tänavused missikandidaadid oma eelkäijatest palju ei tea. Vaid üks oskas nimetada Liis Tappo-Treialit ning üks

Kadri Väljaotsa.

Miss Estonia 1998 Kadri Väljaots abiellus Liibanonist pärit arsti Munir Uwaydahiga. Millenniumivahetusel sõlmitud abielust on sündinud kolm last, paar on elanud Eestis, Ameerikas ja Liibanonis. 2010. aastal kahtlustas USA politsei meest noore pesumodelli ja näitleja Juliana Reddingi mõrva tellimises. Eesti Ekspressi andmeil olevat mees elanud uskumatult mastaapselt ning omanud kahel pool Atlandi ookeani korraga teadaolevalt vähemalt kolme peret ja kuut last.

Praegu pole Miss Estonia 1998 asukoht teada. "Ma tean, et Kadri on ära. Minu teada ta on Liibanonis, aga …" ei oska Kirss midagi täpsemat öelda.

Kirsi sõnul hoiab Kadriga kõige rohkem kontakti Miss Estonia 1999 Triin Rannat, praeguse nimega Triin Tennokese. Tennokese aga tunnistab, et ka temal pole viimasel ajal Väljaotsaga ühendust olnud. "Ma arvan, et ta ikka on Eestist ära," ütleb Tennokese.

Ka Miss Estonia 1990 Liis Tappo-Treial jääb vastuse võlgu. "Kui kellestki nagu üldse midagi ei ole kuulnud, siis temast," tunnistab ka Tappo-Treial. Ehkki missid olid ühe kandi inimesed, nad tema sõnul suurt ei suhelnud.