Kristo Käärmann: "Mina tahaksin, et Eestist pärit inimesed teeksid asju, mis maailma muudavad." (4)

"Kümne aasta pärast on mõte rahast ilmselt jõudnud järgmisele tasandile. Meie raha elab siis meie telefonis või mõnes muus seadmes, millega saame seda hästi mugavalt liigutada," mõtiskleb Kristo Käärmann. Kolm aastat tagasi lõi ta koos Taavet Hinrikusega TransferWise'i, mida on nimetatud kõige paljutõotavama tulevikuga Eesti ettevõtteks pärast Skype'i.

Täna on TransferWise'i teenus saadaval 45 riigis, firma liigutab klientide jaoks üle miljoni euro päevas ja hinnanguliselt on nende kunded kolme aasta jooksul pangatasude arvelt säästnud umbes 11 miljonit eurot. TransferWise'il on kontorid Londonis ja Tallinnas.

Kristo sõnul tekitas vajaduse rahvusvaheliste rahaülekannetega tegeleva TransferWise'i järele elu ise: kui tema elas Inglismaal ja ta sõber Belgias ning neil oli üksteisele külla sõites vaja eurosid naelteks või naelu eurodeks vahetada, oli palju lihtsam ja odavam teha seda omavahel, mitte pangas.

Alles mõni nädal tagasi võitis TransferWise Financial Timesi julgeima väikeettevõtte auhinna ? varem on samasuguse tunnustuse osaliseks saanud näiteks Amazon ja Twitter. Äripäev nimetas Kristo Käärmanni ja (muide Skype'i taustaga) Taavet Hinrikuse aasta ärimeesteks 2013, Hinrikus sai äsja presidendilt Valgetähe teenetemärgi.

Kas on õige öelda, et nagu Skype raputas omal ajal telekommunikatsiooniäri aluseid, nii ei ole ka pangandus pärast TransferWise'i turuletulekut enam endine?

Oma tõetera siin on. Ent kui mõni aasta pärast Skype'i asutamist hüüdsid selle loojad lavalt maha, et viie aasta pärast telekomiäri sel kujul enam ei tehta, siis nii ei läinud. Kahjuks või õnneks. Telekomid elavad väga mõnusalt edasi ka koos Skype'iga. Ma arvan, et meiega on üsna samamoodi ? ega pangad sellepärast ära ei kao. See, mida me täna teeme, on ainult üks osa pangandusest, mis on eriti ebaefektiivne: rahvusvahelised maksed.

Samas on teie turundusretoorika ikkagi üsna agressiivne, kasutate ka sõna "revolutsioon".

Aga miks ei peaks olema agressiivne, kui me teemegi üsna enneolematut asja?

Väga õige, muidugi peab. Kuidas traditsiooniline pangandussektor teie tegevusele reageerinud on?

Pangandus on äraootaval seisukohal. Eriti Lääne-Euroopas on pangad hiigelsuured asutused, mis mõtlevad strateegiliselt ainult päris tipus. Enamik nendest tuhandetest inimestest, kes seal töötab, mõtleb sellele, kuidas kell viis koju minna ja mida õhtuks süüa, ega muretse eriti, kuhu pangandusmaailm koos oma toodetega areneb. Meil ei ole veel tükk aega vaja muretseda. Pankade jaoks on rahvusvahelised maksed pealegi ainult üks ja mitte põhiteenus. Enamiku jaoks on põhiline siiski deposiitide vastuvõtmine ja laenu andmine. Maksete, eriti just välismaksete osa ongi nagu vaeslaps, keda peab ka ülal pidama, aga eriti tõsiselt seda ei võeta.

Kui peaksite seletama hästi lihtsalt TransferWise'i tööpõhimõtet näiteks oma vanaemale, siis kuidas te seda teeksite?

Minu vanaemad olid väga nutikad ja neile seletamiseks ma oleksin natuke rohkem aega võtnud (naerab).

Kui sina tahad Eestist minule Londonisse raha saata - sul on Eestis eurod ja mina tahan Londonis naelu -, siis samal ajal on siin Londonis toredaid inimesi, kes tahaksid oma naelu üle kanda kellelegi, kes Eestis eurosid vajab. Meie tegeleme sellega, et võtame siin Londonis need naelad vastu ja anname sellele, kellel neid naelu Londonis vaja oli. Sinu eurod anname aga sellele, kellel oli neid Eestis vaja. See tähendab, et sina saad oma eurod saata mulle Inglismaale ilma, et peaksid selleks kasutama panga välismakset. Mõnes mõttes vahetad sa raha teiste inimestega.