Priit Pajusaar.Foto: PEETER LANGOVITS
Inimesed
4. aprill 2014, 07:00

"Priit Pajusaar on üks krutskeid täis viiekümneaastane poiss." (3)

Sõbrad, kolleegid ja tütar räägivad Eesti ühest tuntumast hitimeistrist

"Kui teda vaadata, siis ta on ühest küljest jube rahulik, teisalt aga üks krutskeid täis 50aastane poiss," ütleb oma isa, helilooja Priit Pajusaare kohta tütar Kadi. Tõsi, päris 50aastaseks saab teenekas hitimeister alles pühapäeval, 6. aprillil.

Priit Pajusaar on kolme tütre isa, möödunud aastal ooperiga "Prints ja kerjus" maha saanud helilooja, paljude lastelaulude autor ning üks viljakamaid eurolaulude loojaid. Nii Priidu kolleegide kui ka tütre iseloomustustest jookseb läbi üks ja sama temaga seotud teema: huumor.

Peale Pajusaare juubeli on sel kevadel tähtpäev ka Eesti ühel armastatumal laulul: 18 aastat möödub "Kaelakee hääle" sünnist. Nende kahe sündmuse puhul on 1. mail Nokia Kontserdimajas Priit Pajusaarele pühendatud kontsert, kus esitatakse läbilõige muusikast, mis ta 18 aasta jooksul on loonud.

Tütar Kadi: mu isa on krutskeid täis

"Mu isa on meeletult helde, hästi soe ja jube naljakas inimene. Tema on see, kes oskab alati seltskonnas head huumorit üleval hoida. Temas on muhedus ja vahetu soojus," ütleb Priit Pajusaare kohta tema vanim tütar Kadi.

"Isana on ta samuti väga hoolitsev ja võtab kõiki asju läbi huumoriprisma – me naerame koos väga palju. Lisaks ütleb ta ilusaid asju, mida eestlane tavaliselt ei tee."

Kuigi Kadi on juba oma elu peal ja isaga koos ei ela, saadakse kokku vähemalt korra kuus.

"Tavaliselt me siis kokkame, joome veini ja räägime juttu. Isa oskab imeliselt kala teha, see on tema eriline asi. Tänapäeva maailmas on alati kõigil kiire ja kui üle pika aja näeme, siis ei taha jutt enam lõppeda."

Kadi ütleb, et naljakaid seiku isaga on tal meenutada küll ja veel.

"Kas või see, kuidas ta toidupoes müüjatega suhtleb. Ta suudab alati midagi totrat või naljakat öelda, nii et ka järjekorras seisvatel inimestel on naljakas."

Kadi sõnul on isa krutskeid täis – vahel tekitab see piinlikkust, kuid enamasti teeb ikka nalja. Kõige olulisem asi, mida tütar isalt õppinud on, ongi see, et elu ei ole vaja võtta liiga tõsiselt. "Läbi huumori on pilt palju selgem."

Poolesajandaks sünnipäevaks soovib Kadi isale, et ta ei kaotaks kunagi oma lapsemeelsust.

"Kui teda vaadata, siis ta on ühest küljest jube rahulik, teisalt aga üks krutskeid täis 50aastane poiss. Soovin, et ta hoiaks endas sära, rahulikkust ja krutskimeelsust."

Glen Pilvre: Priit on seltskonnalõvi ja oskab tiimi koos hoida

"Kohtusime Priiduga aastal 1996 – mina olin tegutsenud mitu aastat kõrtsipillimehena ja Priit oli ka mõnda aega asju teinud. Hakkasime koos stuudiot tegema ja meie esimene ühine lugu oli "Kaelakee hääl"," räägib helilooja Glen Pilvre, kes Pajusaarega aastaid koostööd tegi.

Tandemilt Pilvre-Pajusaar on tulnud hulganisti eurolaule, mis Eestit suurvõistlusel esindamas käinud või pääsenud vähemalt kodumaisele lõppvõistlusele.

Viimase "Eesti laulu" paiku arutlesid vahekommentaatorid, kuhu Pajusaar-Pilvre kadunud on.

"Kogu see asi on formaadimuutumisega liputajaks muutunud – selja tagant soliidse mantliga, eestpoolt mitte nii väga," ütleb Pilvre, miks nad euromöllust taandusid. Tema sõnul võiks "Eesti laulu" võitja lihtsalt saada väärika tiitli ja mitte minna Eurovisionile klounide sekka.

"See ongi põhjus, miks ma ei viitsi sellele karussellile enam astuda."

Kuidas aga ülesanded Pajusaare ja Pilvre vahel jagunesid?

"See oli igatpidi – Priidul kippus olema ideede mõttes akadeemilisemat ja meloodilist plaani lauale panna, minul aga harmoonilist ja arranžeeringulist." Tegelikult tegid mõlemad vaheldumisi samu asju.

Kuigi tundub, et nende kahe teed on lahku läinud, ei saa Pilvre sõnul öelda, et nad üldse enam koostööd ei teeks.

"Väikestviisi ikka teeme, meil ei ole lihtsalt ühist nimetajat stuudio mõttes. Mina tegelen palju muu tehnilise kraamiga, mis mind paelub, ja Priit akadeemilisemate muusikaasjadega, mis teda huvitanud on."

Pilvre ütleb veel, et Pajusaar kipub olema muretseja, kellele tähtajad ja kellaajad on väga tähtsad.

"Kõik ei pea olema küll täpselt nii, nagu tema ütleb. Ta oskab ka inimesi kuulata ja ise ideid pakkuda. Ta oskab promoda asju ja vajadusel ennastki.

Mõnes mõttes on ta ülemuretseja, mõne koha pealt ka hästi pedantne. Aga kokkuvõttes on Priit tore ja muhe inimene, teeb hästi nalja, on kõva seltskonnalõvi ja suudab tiimi koos hoida."

Ivo Linna: Priit on hea kambajõmm

"Mina ei teadnud Pajusaarest aastal 1996 midagi, ta otsis mind ise üles ja ütles, et temal on idee saata mind ja Maarja-Liis Ilusat "Kaelakee häälega" Eurovisionile," meenutab laulja Ivo Linna, kuidas tema tee Priit Pajusaare omaga ristus.

"Ta jättis Eesti Kontserdi valvelauda mulle kasseti, mille peal oli laulu demo. Kuulasin selle läbi ja lugu ei jätnud mulle mingisugust muljet," tunnistab Linna.

Kuigi ta esialgu mõtles, et Eurovision on noorteüritus ja tema sinna 47aastaselt minema ei hakka, oli ta ikkagi nõus.

"Siis tabas mind tohutu nohu, köha ja bronhiit, just enne loo salvestust. Lõpuks olin voodis. Helistasin siis Priidule soiguva häälega ja ütlesin, et ei saa lindistama minna, kuna olen haige. Tema vastas, et kõik on haiged ja lindistus lükati edasi."

"Kaelakee hääl" tuli Oslos lõppkokkuvõttes 5. kohale.

Priit Pajusaarest rääkides ütleb Linna, et teda hämmastab Priidu sõbralikkus.

"Ma ei tea, kas ta üldse elus kellegi peale vihastab. Ta on väga leebe ja tal on hea huumor. Samas on ta väga nõudlik inimene enese ja teiste suhtes. Mingit haltuurat ta teha ei lase," ütleb Linna.

"Kui ta oma vaimusilmas mingit lugu nii või naa ette kujutab, siis ongi tulemus selline. Priit oma sõnast ei tagane. Ja õudselt hea kambajõmm on ta."

Evelin Samuel: Priit on sihikindel ja kohutavalt kangekaelne

"Me kohtusime Priiduga, kui ma olin Otsa-koolis. Priit oli noor ja metsikult indu täis noor helilooja, kes, luues oma kodustuudiot, oli valmis vallutama tervet maailma," räägib lauljatar Evelin Samuel, kes esindas Eestit Eurovisionil 1999. aastal looga "Diamond of night".

"Talle oli mingil põhjusel silma jäänud minu esinemine saadetes "Kaks takti ette" ja "7 vaprat" ja mulle imponeeris tema vankumatu vaimustus minu laulmisoskusest, mis polnud tegelikult selleks ajaks veel suurem asi," muigab Samuel.

Peale tiirlemise eurokarussellis tegi ta Pajusaare ja Pilvrega koos veel projekti "Alternature", mis kuulus plaadikompaniile Universal Music.

"Juba tuuritasime Rootsis ning plaanisime lennata Koreasse ja veel kaugemale. Ent ühel hetkel vahetati välja plaadikompanii Skandinaavia haru juhtkond ja meist mitteolenevatel põhjustel lõpetati lepingud kõigi Eesti artistidega."

Samuel ütleb, et Pajusaarega on hea koostööd teha mitmel põhjusel.

"Esiteks on ta sihikindel ja kohutavalt kangekaelne: kui ta endale midagi pähe võtab, siis ei veena teda ümber mitte keegi, ka mitte naiseliku kavalusega," naerab ta. "Kindlasti on Priit ambitsioonikas ja metsikult töökas. Kui ta mingi projekti ette võtab, siis võib olla rahulik, teades, et Priit ajab näpuga järge, kuni viimane detail on ka paigas."

Samuel lisab, et Pajusaarel on pöörane huumorisoon.

"Kui oled temaga samas seltskonnas aega veetnud, siis järgmisel päeval on naerulihased valusad."

Anu Taul: Priiduga saab alati nalja

"Kui me Türgis olime ja seal suure hurraaga päevitasime, siis, ma ei tea, kas Priit ei kasutanud päikesekreemi või oli lihtsalt liiga kaua päikese käes, aga mingil hetkel oli ta ikka väga punane," meenutab muusik Anu Taul, kes laulis Eestit 2004. aastal Eurovisionil esindanud ansamblis Neiokõsõ.

Pajusaare ja Tauli teed ristusid üsna juhuslikult.

"Priit ja Glen Pilvre otsisid oma uue loo jaoks kõvahäälseid laulikuid, kes rahvalaulu teemat jagaks. Ants Johanson soovitas minu sõbrannat, sõbranna kutsus mind ja mina võtsin kampa oma õe (Triinu Taul – K. T)." Ansambel Neiokõsõ jäigi vaid ühe loo projektiks.

Taul ütleb, et inimesena on Priit Pajusaar väga tore ja sõbralik ning temaga on lihtne suhelda.

"Alati, kui trehvame, on tore ja soe tunne kokku saada, meil on väga tore suhe jäänud. Ja temaga saab alati nalja. Samuti on ta siiras ja südamlik."

Muusikuna nimetab Taul Pajusaart hitimeistriks: "Ta suudab teha selliseid meloodiaid, mis on lihtsad, aga meeldejäävad ja kõnetavad inimesi. Samuti ei ole ta padu süldimees, vaid oskab sellel piiril laveerida."

 

Pajusaare ja Pilvre laulud "Eurolaulu" finaalis

(kuni 1996. aastani ainult Pajusaare omad):

1993

"Laulumaa", Janika Sillamaa

1994

"Unelind", Evelin Samuel

"Soovide puu", Evelin Samuel

1996

"Kaelakee hääl", Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna (5. koht Eurovisionil)

1997

"Aeg", Hanna-Liina Võsa ja Maarja

1998

"Unistus igavesest päevast", Evelin Samuel

"Andesta", Evelin Samuel ja Ivo Linna

1999

"Diamond Of Night", Evelin Samuel (6. koht Eurovisionil)

2000

"Over The Waterblue", Evelin Samuel

2001

"A Little Change",

Kadi Toom

2003

"We Are Not Done",

Kadi Toom

"Have A Little Faith",

Kadi Toom

2004

"Tii", Neiokõsõ

(12. koht Eurovisionil)

2005

"11", Deva deva Dance ja Cardinals

"Gotta Go", Eha

2006

"It Was You", Carola Szücs

"Mr. Right", Meribel Müürsepp

2007

"Supreme Nature",

Deva Deva Dance

2008

"Leto Svet", Kreisiraadio (Eurovisioni poolfinaalis eelviimane, 18. koht)