Mullu 2. augustil võttis näitleja Juss Haasma kitarri kätte ja alustas tõsise õppemaratoniga – et olla täpselt aasta hiljem Haapsalus festivalil "Augustibluus" eeskujulikus vormis. "Vahel, kui Tartus olles on rohkem aega, siis võtan pilli kell kümme hommikul kohvrist välja ja õhtul samal ajal lükkan tagasi," kirjeldab Haasma tihedat õppeprotsessi.
"Kättemaksukontorist" ja Gunnar Grapsi kehastajana tuntud Haasma astub bluusifestivalil rahva silme ette vahelduseks mitte näitleja, vaid muusikuna. Tema ansambel, kuhu kuulub ka staarisaatest tuntud Rosanna Lints, kannab nime Trikster.
Tegelikult on pillimeheroll talle väikest viisi tuttav juba keskkoolipäevist, vahepeal nappis lihtsalt toda kõige väärtuslikumat ressurssi – aega. "Kui neli aastat järjest oled hommikust õhtuni Toompeal lavakunstikoolis, siis pole erilist aega muusikale pühenduda," põhjendab Haasma, miks tema ind muusikategemise vallas kippus vahepeal soiku jääma.
Tõenäoliselt on taasleitud armastuse juures mingisugune osa ka geenidel – Haasma isa Arne mängib Kukerpillides akordioni.
Haasma ei ammuta kitarrimänguoskusi sugugi mitte mõne suvalise inimese käe all: õpetajaks on põhikooliaegne klassivend Jaan Varts. Õppeprotsess näeb ette kokkusaamisi ja tunde vähemalt üks kord nädalas. "Kitarrist on saanud minu lahutamatu sõber," on näitleja valikuga rahul.
Kõik sai alguse mõned aastad tagasi, kui parajasti lavastus Gunnar Grapsile pühendatud muusikal "Raudmees". Haasma kohtus Genialistide basskitarristi Felix Kütiga ja kurikaval plaan hakkaski idanema. "Meil tekkis väga hea klapp, ta on jube professionaalne inimene!" kiidab Haasma bändikaaslast.
Pilli nurka ei viska
Triksteri ridadest leiab seltskonnameediast tuntud noorema põlvkonna nimesid justkui küllusesarvest: klahvpille mängib Rene Puura, trumme taob Silver Ulvik. Sõnade autorina teeb kaasa Aapo Ilves. Peale selle lauljatar Rosanna Lints, kelle kirjeldamisel ei hoia Haasma kiidusõnu kokku: "Ta on vokaalselt väga võimekas ja kindlasti üks põhiliikmeid!"
Haasma ütleb, et mõistagi on täiskasvanueas bändi tegemine ja korrapärane kooskäimine märksa suuremat pingutust nõudev kui koolipõlves pilli tinistamine. "Need asjad on muidugi keerulised – paratamatult on inimestel töö, pere ja lapsed," lausub ta.
"Aga kui on ühine eesmärk, siis küll leitakse see aeg alati."
Pealegi on ta enam kui kindel, et mida lähemale nihkub tähtis päev Haapsalus, seda rohkem võetakse end kokku ja pingutatakse ühise asja nimel.
Haasma prognoosib, et Haapsalu festivalil võib neilt oodata pigem mitmekülgset kava, mitte ainult puhast bluusi. "Rokki ja funk’i paneme ka kindlasti sisse!" lubab ta.
Bluusmuusika on näitleja südames alati olnud erilisel kohal. "Ma valetaksin, kui ütleksin, et bluus mulle ei meeldi – see on nagu juurte juurde tagasiminemine, bluus on ju nii paljude stiilide alustala."
Autoski on tal alati mõni vastav plaat varuks olemas.
Väga palju kaugemale "Augustibluusi" kontserdist Haasma ja Trikster praegu ei vaata. Palju oleneb sellest, kuidas kõik lõpuks välja kukub ja publik mehed vastu võtab. Mis ei tähenda, nagu kavatseks näitleja seejärel pillid nurka visata. Haasma on seadnud endale põhimõtteks, et ei taha jääda kitarrimängus lihtsalt keskmisest natuke parema taseme juurde, vaid soovib jätkata õppimisega.
Oma praeguse muusikalise võimekuse kohalt on Haasma pigem tagasihoidlik. "Ma ei oskagi öelda, kuidas mänguoskuse paranemisega on, seda on jube raske ise kõrvalt hinnata," ütleb ta.
"Kuid võtan kogu "Augustibluusi" projekti väga tõsiselt, ega teisiti polegi mõtet!" on Haasma resoluutne.
Kommentaarid