Teletornist saab kõrge ja moodne turistipeibutis

1980. aastal valminud teletorn suleti päästeameti nõudmisel külalistele 2007. aastal, sest see ei vastanud karmistatud turvanõuetele. Remondi käigus muudeti 314 meetri kõrguse torni liftisüsteem tulekindlaks ning ehitati restoranikorruse all välja turvaruumid, kuhu külalised ja töötajad saavad näiteks tulekahju korral varjuda ja seal abi saabumist oodata. Ühtlasi ehitati torni ultrahelitehnoloogial põhinev külastajate loendamise seadmestik, et tornis viibivate inimeste hulk oleks igal hetkel teada. Seda on vaja nii selleks, et ükski unistaja ööseks torni ei jääks, aga ka täitmaks päästeteenistuse nõudeid, mis ei luba tornis viibida korraga rohkem kui sajal inimesel.

Vaated kaugele ruumis ja ajas

Peale turvanõuete täitmise võeti tornis ja selle ümber ette esimene põhjalikum remont üle 30 aasta. Põhjalikumalt ehitati ümber 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvormi osa. Senine restoranikorrus muudeti abiruumide kõrvaldamise järel avaraks interaktiivseks väljapanekute ruumiks, kus tutvustatakse Eesti saavutusi paljudes valdkondades. Samuti avaneb akendest suurejooneline vaade, mida täiendavad klaasile projitseeritavad selgitused nähtava kohta, vaadata saab ka teistel aastaaegadel tehtud salvestisi avanevast panoraamist. Väga uduse ilmaga saab aga teletorni ümbrusest aimu varem salvestatud vaadete abil.

Kohvik-restoran on kolinud korrus kõrgemale, endistesse saateseadmete ruumidesse. Poole ringi ulatuses on külalistele avatud ka välisrõdu, kust avaneb suurepärane vaade linnale ja ilusa ilmaga paistavad ära isegi Helsingi mastid. Põrandas asuvad paksust klaasist aknad, millel seistes võib panna proovile oma kõrgusetaluvuse.

Oodatakse 100 000 inimest aastas

Ümber on ehitatud ka torni maapealset osa. Seni fuajees asunud Dolores Hoffmanni vitraažid ehivad nüüd konverentsisaali. Ruumides on väljas ka ajaloonäitus riigi taasiseseisvumise ajaloost, sealhulgas torni kaitsmisest 1991. aasta augustiputši ajal, näitust täiendab kinosaalis näidatav 3D-film. Eesti kõrgeimas turismiatraktsioonis on vaatamist vähemat tunni jagu.

Teletorni juht Riina Roosipuu ütles, et turistide tõmbenumbriks muutuvasse ehitisse on oodatud ka kohalikud huvilised: “Siin on küllaga vaadata, ei pruugi ju piirduda vaid n-ö kontrollkülastusega. Pilvepiiril asuvast kohvikust avanev vaade muutub iga tunniga, iga aastaajaga.”

Uuendus on seegi, et veidi enam kui kuu aja pärast avatav teletorn ja naabruses asuv botaanikaaed võtavad kasutusele ühispileti. See peaks eriti meeldima neile, kel kavas Pirita kandis pikemalt aega veeta.