Tartu linnamuuseumile tõi Muuseumiroti noore arheoloogi esmanäitus

“Tunded on muidugi meeldivad, kuigi teiste kandidaatide mastaabid tundusid suuremad,” jäi Heinloo Linnalehega rääkides tagasihoidlikuks. Mõistagi tuli noorele arheoloogile, kes töötas näituse koostamise ajal muuseumi arheoloogiakogu hoidjana, sellise preemia saamine üllatusena. “See näitus oli kindlasti eksperimentaalne. Lisaks oli see mu esmanäitus,” sõnas ta.

Heinloo ei välista, et võiks peagi taas mõne näituse koostada. Tõsi, praegu ta enam linnamuuseumis ei tööta, vaid on ametis MTÜ-s Arheoloogia ja Ehitusajaloo Grupp AEG. Samas tema sõnul igal aastal arheoloogianäitust ei tehtagi: “Näiteks Tartu linnamuuseumi kogu on nii mahukas, et arutasime omavahel, et juba üle aasta arheoloogianäituse korraldamine on väga hea saavutus.”

Aasta Muuseumiroti sõnul sündis kõrtsinäituse idee sellest, et kogusid läbi vaadates hakkas silma arheoloogilistelt kaevamistelt leitud mänguvahendeid, nagu täringud jms. “Aga täiskasvanute mänguvahendid on kõrtsiga väga tihedalt seotud,” selgitas Heinloo lähemalt, kuidas leiud seostati. Näitus jaotuski laias laastus kahte ossa: näha sai nii kõrtsi kui ka kõrtsi õueala ja kuigi väljapaneku keskmes oli kõrts, oli autori sõnul palju vaadata ka noorematel linlastel.

Näitus “Poriveski kõrts” oli külastajatele avatud 13. maist 11. novembrini. Näitusel eksponeeriti peamiselt Tartu linna arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud esemeid, mida täiendas Tartu kõrgema kunstikooli õpetajate ja tudengite kujundatud interjöör.

Muuseumirott rändab Tartu linnamuuseumi juba teist korda, 2008. aastal tunnustati sellega Eevi Kärdla koostatud näitust “Minu Tartule, minu Eestile. Arhitekt Arnold Matteus”.

Möödunud nädalal pälvis auhinna veel üks Tartu asutus: aasta koguhoidjaks valiti Vaike Reemann Eesti Rahva Muuseumist, keda tunnustati muuseumi vaibakogu veebipõhise andmebaasi (http://vaibad.erm.ee/) eest.