Neurolingvistiline programmeerimine aitab edukas olla

Aasta koolitajaks 2011 valitud pärnakas Viive Einfeldt (54) on Pärnus ja Pärnumaal ning mujal Eestis väga hinnatud koolitaja. Paljudes asutustes toimuvad tema loengud süsteemselt igal aastal. Paarkümmend aastat koolitajana tegutsenud Einfeldt on diplomeeritud psühholoog ja suhtlemistreener, kes valdab neurolingvistilist programmeerimist (NLP).

“Elu on täis võimalusi, kui neid märkad ja neist kinni haarad,” tõdeb Einfeldt, meenutades seda, kuidas ta omal ajal NLP-ga tegelema hakkas. “1993. aastal olime koos Ave Eero ja Külli Loomanniga efektiivsustreeningute kursusel ning tuli jutuks võimalus tuua Eestisse uus metoodika – NLP. Sellest polnud siin suurt teada, aga tol ajal oli kõik uus ja huvitav. Nii hakkaski treener Lauri Heikkilä Soomest meid välja õpetama. Grupis oli seitse huvilist ja väljaõpe toimus kolme aasta jooksul. Tegevuse käigus alles selgus, millega me end sidunud olime,” naljatab ta. “Tundus, et asjal on vägagi jumet, ja alates 1997. aastast hakkasime ise NLP õpetamisega tegelema,” meenutab ta.

Kas NLP tehnikate valdamist võib nimetada eduka inimese salarelvaks?

Kui me tahame asju meie riigis levinud edukultuurile kohaselt sõnastada ja pisut moodsat maagiat juurde lisada, siis muidugi võib. Kuigi sõjalist terminoloogiat ma ehk ei kasutaks... Metafooridel on suur võim. Midagi relvaks nimetades tuleb sellega kedagi ka rünnata või siis vähemalt seda enda kaitsmiseks kasutada.

Praktilise inimesena ütleksin siiski, et NLP tehnikad on viisid, kuidas õppida kasulikke toimivaid harjumusi ennast, oma motiive ja käitumist analüüsida, asju ja olukordi mõtestada, sündmustele valitult reageerida, ennast juhtida, teisi mõjutada, oma eesmärke saavutada jne. Nn tehnikad on mudelid strateegiatest, mis on teistele, teatud valdkondades meisterlikele inimestele soovitud tulemusi toonud, ja nüüd on igaühel võimalik neid sarnastel eesmärkidel kasutada.

Kuidas meie keelekasutus mõtlemist ja käitumist mõjutab? Näiteks millised väljendid ja fraasid on seotud teatud mõttemallide või käitumisega?

Mõtlemine mõjutab keelt ja käitumist, vastupidine mõju on olemas, aga ei ole nii mõjukas. Kuulates teist inimest, on kõik, mida ja millest ta räägib, seotud tema mõtteviisi ja tõekspidamistega. Keel väljendab ühel või teisel viisil meie siseelu. “Kõik, mis müügil magasiinis, on ka näha vitriinis!” Toon mõningaid näiteid meie vanasõnade varasalvest, mis on selgelt seotud kogemustest tulenenud mõtteviisidega: “Eks see inimese elu ole lühike ja sitane kui lapse särk”, “Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad”, “Kellest okas peab saama, see on varakult terav”, “Kuidas isa ees, nõnda poeg taga”, “Kes hirmuta kasvab, see auta elab”, “Keegi ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad”, “Kes kahju kardab, see õnne ei leia”, “Ära pane pada tulele, kui lind alles laskmata”, “Kes ei pea piskust, ei pea ka paljust”, “Tühi jutt toob igas peres pojad”, “Hääl ajal kõnele, halval ajal ole vait”, “Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad” jne. Pole ju raske mõista, millist käitumist need fraasid eeldavad ja tahavad kujundada. Eks sama lugu ole ka tänapäeval – käibel on uued mõisted, fraasid ja ootused. Kui inimene tõesti arvab, et tema teadmisi ja kogemusi enam ei vajata, siis selline veendumus tingib ka vastava käitumise ning reaalsus “tõestab”, et tal oligi “õigus”.

NLP abil õpitakse oma mõtlemis- ja käitumismudeleid tundma ning vastavalt eesmärgile muutma olemasolevat mudelit või konstrueerima uut ja tõhusamat. Kas selleks, et end muuta ja seeläbi edu saavutada, piisab oma mõtlemisviisi muutmisest?

Enese muutmine on järjekindel ja pikaajaline protsess, mis on seotud otsuste ja tahtega, motivatsiooni ja oskustega. See algab tõesti oma mõtteviisi teadvustamisest ning seejärel uute põhimõtete ja ellusuhtumise oma “mõttepanka” lisamisest. Kui ei muutu mõtlemisviis (sügavalt seotud tõekspidamiste ja väärtustega ehk personaalse reaalsusega), on väga raske oma hoiakuid ja käitumist muuta – selleks pole põhjust.

NLP tegeleb mõtteviisi avardamise ja uskumuste muutmisega tõhusalt ja põhjalikult. Aga mõttest tuleb edasi liikuda ning realiseerida muutused igapäevases tegevuses, suhtlemises ja suhetes. Selleks on vaja ka eneseteadlikkuse suurendamist konkreetses olukorras, valikute olemasolu teisiti reageerimiseks või käitumiseks ning kõige selle aluseks on muutunud filosoofiline baas või mõtteviis.

NLP-d võib rakendada kõikjal, kus muutusi soovitakse. Olete korraldanud palju koolitusi ka õpetajatele ja lapsevanematele. Kas NLP-st on abi ka pere- ja koolisuhete paremaks muutmise juures?

Ennast arendavad inimesed muutuvad tavaliselt paremateks inimesteks ja seega saavad end positiivsemalt realiseerida ka tööelus või kodus. Koduste suhete nauditavamaks muutumine on väga tavaline enesearendamise tulemus. Aga ka õpetajad tunnevad end kindlamalt ja suudavad luua rahuldustpakkuvamaid suhteid õpilaste ja lapsevanematega, kui saavad iseendaga edukamalt hakkama. Õpetaja õpetab seda, kes ta on. Üldisemalt väljendudes on õpetajatel võimalik klassi palju väiksema energiahulgaga juhtida, kui neil on NLP-s teatud kompetentsus. Need on lihtsad, aga toimivad viisid, mis kergendavad igapäevaseid distsipliiniküsimusi, autoriteedi, teadliku ja eesmärgipärase eneseväljenduse ja mõjutamise poolt. Volüümi lisab ka paindlikkuse arendamine – oskus kasutada eri vaatenurki probleemide lahendamiseks, mitte süüdlase otsimiseks ja karistuse määramiseks.

Kas näiteks ka tööotsija võiks töövestlusel kasutada mõningaid tehnikaid, et mõjutada otsustajaid just tema kasuks valikut langetama?

Mõjutamata mõjutab juba see, kui inimene on enesest teadlikum, analüüsivõimelisem, julgem, enesekindlam, olukorra ja inimestega kohanevam, märkab ja reageerib, oskab küsida ja huvi tunda. Ja muidugi on võimalik olemasolevale lisada viise, mis aitavad kaasa sümpaatia suurenemisele. Aga eesmärk on olla siiski ehe. Oli see vist Oscar Wilde, kes ütles, et ole see, kes sina oled, sest kõik teised on juba olemas.

Isiklikku ehedust ja kooskõla – eneseküllasust – arendame NLP kursusel loodetavasti igal hetkel. Ehk vajab tööandjagi kompetentside kõrval tervet eluhoiakut ning eripära ja eneseteadlikkust.

Neuro-lingvistiline programmeerimine (NLP) – mis see on ?

N – neuro viitab ajule,

L – lingvistiline viitab keelele,

P – programmeerimine tähendab plaani või protseduuri paikapanekut.

NLP uurib, milline on verbaalse ja mitteverbaalse keele mõju inimese närvisüsteemile.

Inimese suutlikkus elus midagi teha põhineb tema võimel juhtida oma närvisüsteemi. NLP on oma mõtete organiseerimise viis, mis aitab saavutada soovitut.

NLP annab vahendid, mis aitavad inimesel praktilise teadvuse tasandil mõista, kuidas ta ise loob oma kogemusi ning suhtleb enda ja teistega, samuti vahendid oma stereotüüpide muutmiseks ja korrigeerimiseks.

Lisalugemist NLP-st leiab MTÜ Eesti NLP Instituudi veebilehelt www.nlpinstituut.ee.