Contra peab luule-, jooksu- ja lambakasvatustalu: "Mul paneb jooksmine mõtted paika." (13)

"Inimesed jooksevad vähe lihtsalt tolle pärast, et kuidagi on kujunenud välja moraal: lapsed ei tohi liiga palju ringi tormata. Seetõttu ongi enamikul suureks saades jooksuisu läinud," ütleb Margus Konnula ehk Contra. Endine postiljon, praegune luuletaja, maratonijooksja, lambakasvataja ja läti keele õppur, kes saab täna 40 aastat vanaks.

Palju mõjutab sind see, kes on parajasti taristuminister?

Ma üldjuhul ei teagi, kes kõik ministrid on. Praegu tean seda ministrit vaid seetõttu, et tal on sihuke äge nimi.

Ühesõnaga: valitsuse vahetust Võru maakonnas Urvastes tunda ei ole.

Isegi 1990ndate alguses, kui tegemist oli võimu vahetusega, oleks ta pidanud minu jaoks tuntavam olema, aga mulle näis, et uus kord ei tulnud suure pauguga. Mul oli lihtsalt endal selline iga, et riiklikud asjad ei olnud veel nii selged.

Mina jälgisin tooaeg sporti rohkem kui poliitikat, ja spordis oli kaks momenti, mis tähendasid minule Eesti vabaks saamist. Üks oli see, kui Tallinna Kalev võitis korvpallis minu mälu järgi kaks päeva järjest Moskva CSKAd; ja teine oli siis, kui 1988. aastal võitis Balti mere maade Sõpruse velotuuril Eesti meeskond väga elegantselt ja kavalalt Nõukogude Liidu meeskonda. Mis oli igati uskumatu, aga nad said sellega hakkama.

Need olid minu jaoks sündmused, millest edasi Eesti enam oluliselt vabamaks ei saanud; ta oli juba vaba.

Sotši olümpia ajaks lükkasid muud tööd kõrvale ja istusid tugitooli?

Üldiselt jah. Ma sihukesi koduseid töid endale küll jätsin, aga eks needki edenesid natuke halvemini, kui ma oleks lootnud.

Päevaplaani koostas ikkagi teleprogramm?

Jah! Täitsa tore olümpia oli.

Kellele sa pöialt pidasid? Lätlaste kahekelgule?

Just! Loomulikult! Kõige suuremad ootused olid tegelikult skeletonisõidus, kuskilt visati õhku, et sel alal on lätlastel kõige suurem kullalootus. Hõbe tuli, aga kuld jäi piisavalt kaugele, tõelist kullapinget ei tekkinudki. Loomulikult hoidsin ma lätlastele pöialt. Eestlastele muidugi ka, aga meie kohad jäid seekord harjumatult kaugele.

Kuid ega ma siis ainult olümpia aegu sporti kae. Tänagi õhta (teisipäeval – toim.) tuleb mingi jalgpall, ma küll ei tea, mis mäng, aga arvan, et oluline.

Korvpall, hoki ja enamik välismaistest jalkaliigadest mind eriti ei huvita, välja arvatud nüüd Saksamaa kõrgliiga, kus mängib keskkaitsja Ragnar Klavan, kes lõi seal hiljuti ka oma esimese värava.

Kui sul on valida, kas minna õhtul vaatama jalkamatši või teatrietendust, siis...

Kui on veel Eesti-Hollandi valikmäng, siis pole mingit teatrit maa peal olemaski!