Meeletu päikesetorm võinuks maailmas vallandada kaose (21)

Ajakiri Nature Communications avaldas Hiina riikliku kosmoseilma labori professori Ying D. Liu, California ülikooli Berkley haru kosmoteaduste labori uurija Janet G. Luhmanni ja nende kolleegide uurimuse, mille põhjal oleks Maad 2012. aasta 23. juulil äärepealt tabanud hiiglaslik magnettorm, mille algatasid kaks vaid 10–15minutise vahega toimunud päikesetuule purset. Kui selle tagajärjel päikesesüsteemi sööstnud magnetilise plasma tee ristunuks Maa omaga, olnuks tegu ajaloo suurima magnettormiga, mis oleks ilmselt rivist välja löönud nii elektrivõrkude transformaatorid kui ka satelliitide pardal olevad elektroonikaseadmed.

Virmalisi oleks nähtud Egiptuseski

Päikesepursked oleksid ümbritsenud Maa magnetilise tulevärgiga, mis olnuks võrreldav seni suurima magnettormiga 1859. aasta 1. septembril, mis on selle kirjeldaja nime järgi tuntud Carringtoni sündmusena. See lõi üle kogu USA rivist välja telegraafisüsteemi ja virmalisi võis näha isegi nii kaugel lõunas kui Hawaiil.

Kujutlege vaid hiigelsuuri tuledraakoneid tuhisemas troopikavööndi suunas, valgustades tundideks Miami, Rooma, Jakarta ja Mexico City taevast! See tuledemäng paistaks Andide ja Himaalaja mägilaagritesse ja põimiks kauneid silmuseid Egiptuse püramiidide ümber. Selle uhke vaatemängu saatel kustuksid aga järjest tuled inimeste kodudes.

Päikesetormid jätavad meie taevasse küll imekauneid jälgi, ent sellel ilul ei tohi lasta end petta – tugevad elektromagnetilised kõikumised Maa magnetväljas laastaks elektrivõrgu ja uputaks meid üleilmsesse pimedusse. "See torm oleks olnud sarnane 1859. aasta omaga, kuid tänapäeval, meie moodsa tehnoloogia juures, olnuks selle mõju tohutu," konstateerib Luhmann, kes kuulub STEREO päikesevaatluskeskuse uurimismeeskonda.

Juba tunduvalt väiksem päikesetuule plahvatus 1989. aasta märtsis päädis Kanada Hydro-Québeci elektrijaama ajutise sulgemisega. Kuus miljonit inimest jäi üheksaks tunniks elektrita. Tõeliselt suure magnettormi korral ei toimiks mobiiltelefonid ega GPS-signaal, millest sõltuvad nii autod kui ka lennukid. Pikk elektri ja sidevahenditeta olemine paiskaks meie elukorralduse pea peale.

Mullune uurimus hindab, et Carringtoni sündmusega sarnane torm läheks maailmale maksma 2,6 miljardit dollarit. Kaose tagajärgede silumine võtaks aastaid.

"Äärmuslik kosmosetorm, superpäikesetorm, on väikese tõenäosusega, kuid suurte tagajärgedega sündmus, mis ohustab mitmeti nüüdisaegse ühiskonna kriitilise tähtsusega infrastruktuure," tõdeb Liu. Uurimisrühm tegi kindlaks, et 2012. aasta hiiglaslik päikesepurse tekitas magnetilise pilve tippkiirusega üle 2000 km/s. See ületab hariliku magnettormi kiirust neli korda. Käänulise kujuga magnetiline köis kihutas läbi ka Maa orbiidilt, kuid õnneks oli päike sel hetkel nii Maa kui ka teiste meie päikesesüsteemi planeetide poole teise küljega.

Miljardi tuumapommi energia

Päikesetuulepursete käigus vabaneb enamasti energiakogus, mis on võrreldav umbes miljardi vesiniku- ehk termotuumapommi omaga. Teadlased seletavad magnetilise pilve meeletut kiirust sellega, et neli päeva varasem päikesetuule purse oli liikumisraja vabastanud ainest, mis oleks muidu pilve aeglustanud.

Pursete tulemusel tekkis erakordselt ohtlik lõunasuunaline magnetväli. Luhmann selgitab, et lõunasuunaline magnetväli seguneks raevukalt Maa põhjapoolse magnetväljaga. Kui tavaliselt jätavad tormid energiat maha üksnes poolustele, siis sel juhul tungiks need kiirgusvöönditesse, ionosfääri ja atmosfääri ülakihti, tekitades troopilistelgi aladel virmalisi. "Kui selline pauk Maad tabab, kallutab see Maa magnetvälja veidratesse suundadesse, jättes kõikjale maha päikeselt pärit energiat. Mõned meist soovivad, et Maa oleks sellele väljale ette jäänud – milline eksperiment see oleks olnud!" tunnistab Luhmann.

"Suuri päikesetorme on erakordselt vähe vaadeldud ning meie praegune arusaam nendest on väga piiratud," nendib Liu. 2012. aasta juuli võimsa päikesepurske salvestas kosmoseseade Stereo A, mis ringleb Maa orbiidil planeeti edestades ja aitab saada Päikesest 3D-kujutisi. Nii Stereo kui ka teiste Maa magnetvälju sondeerivate satelliitide eesmärk on aidata mõista, miks säärased hiidtormid Päikesel tekivad, ja neid ennustada.