Inimesed

Ivo Eensalu kinkis endale juubeliks miljoni 

Jaanus Kulli, 17. märts 2014, 07:00
KOLM MEEST PAADIS: «Meie esimese miljoni» lavastaja Ivo Eensalu, Eino Baskin ja uuslavastuse üks peaosaline Tõnu Kilgas. Foto: Teet Malsroos
"Eks mul siin Vana Baskini teatris juba oma kolmkümmend lavastust ära tuleb," ütleb vabakutseline lavastaja Ivo Eensalu, kes 3. aprillil tähistab 65. sünnipäeva ning kelle järjekordne lavastus "Meie esimene miljon" esietendus reedel Salme kultuurikeskuses, millega ta oma väikest juubelit tähistabki.

"Nii see on juhtunud jah, et ma oma viimased tööd siin olen teinud. Tunneme vana Baskiniga teineteist läbi ja lõhki ja eks ta sellepärast mind siia tööd tegema kutsubki. Mina jälle arvan teadvat, milline on selle teatri publik ja millised on selle publiku ootused," ütleb 1972. aastal lavakunstikateedri 5. lennu lõpetanud Ivo Eensalu, kes on lavastajana töötanud ka Draamateatris.

Samal teemal

"Lisaks on siin ju oma spetsiifilised tingimused. Selge see, et siin tuleb mõelda komöödiate peale, kuigi lihtlabast naljatükki ma ka väga teha ei tahaks. Et oleks ikka sees ka miski tõsisem tera. Peangi silmas just selliseid tükke nagu "Kvartett" või "Kalmistuklubi", mida Draamas sai tehtud. Õnneks olen ka siin saanud midagi analoogset teha, ma pean silmas ennekõike lavastust "Kommipoodi ära eksinud"," räägib Eensalu.

Äsja esietendunud lavastusest "Meie esimene miljon" rääkides ütleb Eensalu, et tükk meeldis talle väga, aga kindlasti nõuab see veel sissemängimist.

Tõnu Kilgas, kes kehastab ühte peaosalist, anestesioloog Brunot, lisab, et kui talle seda osa pakuti, siis ennekõike ehmatas ära see, et tema monoloogi tuleb kokku umbes sada lehekülge. "Mis selle tüki puhul on tore, et ta on sedavõrd värske, kirjutatud alles eelmisel aastal. Oleme kas kolmas või neljas teater maailmas, kus seda mängitakse," räägib Kilgas, kelle partneriks lavastuses on Pirjo Levandi.

"Võltseurol on sama palju turvaelemente kui õigel."

Vana Baskini teatri uuslavastuses "Meie esimene miljon" on laval sajad ja sajad erineva nominaalväärtusega eurod, mis üpris iseäralikul moel ühe tavalise pere korterisse satuvad.

Selge see, et tegu pole pärisrahaga, aga nagu selgub, on mänguraha trükkimise protseduur peaaegu võrdne ehtsa rahaga. "Esiteks, kuna trükikoda ei tohi omapäid trükkida isegi mänguraha, peab andma selleks loa Eesti Pank," selgitab Vana Baskini teatri direktor Aarne Valmis.

"Originaalist pidi koopia olema suurem 16 protsenti, sellele pole kirjutatud euro, vaid seal seisab väikeste tähtedega, et see on kroon. Kui päris rahal on palju turvaelemente, mida me kõiki kindlasti isegi ei tea, siis samuti peab ka mängurahal olema palju nii-öelda turvaelemente, mis seda originaalist eristavad," ütleb Aarne Valmis.

Sébastien Thiéry "Meie esimene miljon"

Lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Jaak Vaus, osades Pirjo Levandi, Tõnu Kilgas, Merilin Kirbits ja Madis Milling.

2012. aastal tõi Bernard Murat Thé?tre Edourad VII’s lavale Thiéry näidendi "Comme s’il en pleuvait" ("Nagu küllusesarvest", Vana Baskini teatris "Meie esimene miljon"), mida saatis suur menu. Autor on vaatluse alla võtnud keskklassi mured ja rõõmud, käsitledes nii üldinimlikku ja siiamaani paraku aegumatut teemat, nagu seda on raha.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee