Inimesed

Valdur Mikita: "Mul oli väga õnnelik lapsepõlv. Mind kasvatasid koerad, lambad ja suured puud." (12)

Jaanus Kulli, 15. märts 2014 09:00
MITME NÄOGA MEES: Valdur Mikita kultuurkapitali preemia pälvinud esseekogumiku "Lingvistiline mets" põhiprobleemistik hargneb kultuuri, keele, looduse ja eestluse teemadel. Autor liigub nendes valdkondades elegantselt teaduse ja fantaasiamaailma piirimail. Foto: Stanislav Moškov
"Võin ennast lugeda inimeste hulka, kes on maailmale ringi peale teinud ja leidnud lõpuks vana tõe, et eesti keel, kultuur ja loodus on maailmas täiesti unikaalsed ja hämmastavad," ütleb semiootik, kirjanik ja bioloog Valdur Mikita, kes eilsel emakeelepäeval pälvis Eesti Kultuurkapitali vabaauhinna mullu ilmunud esseekogumiku "Lingvistiline mets" eest.

"Kui need kolm asja – kultuur, keel ja loodus kokku panna, siis sellist teist paika pole mina maamunal üles leidnud," üllatab Mikita, kelle raamatut on püütud lahterdada mitmesse žanri ja keda on tituleeritud isegi šamaaniks.

Edasi lugemiseks: