Kas osta uus või proovida parandada vana (13)
Tallinnas tööl käiv, Harjumaal elav neljakümnendates aastates kolme lapse ema Merle hoiab ja hooldab kodumasinaid, et need võimalikult kaua vastu peaksid: "Aga ei pea! Ma ei ole nõus ilmaasjata raha välja käima. Ja olen tige, kui mulle kingitud veekeetja kahe kuu pärast hinge heidab, kinkijal pole aga ostutšekki alles. Tahtis üllatuse teha! Mida ma selle veekannuga teen, võtan lillevaasina kasutusele?"
Merle helistas läbi kolm kodumasinaid parandavat firmat ja lennutas veekannu prügikonteinerisse: "Teenustööde hinnakirja järgi maksab veekeetja puhastamine ja defekteerimine 7?10 eurot. Kui katkist veekannu parandada ei anna, maksab klient vea väljaselgitamise eest ikkagi 10 eurot. Läheb aga parandamiseks, siis maksab normaalremont keskmiselt 11?15 eurot, keerulisem remont maksab aga enam-vähem uue veekannu hinna (uus veekeetel maksab poes 15?40 eurot – toim)."
Naine leidis sahvrist vanaema-aegse mulksuga kohvikannu. Uunikumist kohvikeetjat oli häbematult vähe kasutatud, ja nii keedab Merle hommikuti mõnuga kohvi. Ta muigab, et kadunud vanaemal oli õigus – las seisab, ära visata jõuad alati.
"Kui midagi kodus läbi läheb ja väljavahetamist nõuab, siis käib see tavaliselt kolmekaupa. Seekord läks siis pesumasin, otsad andsid kaks pisemat, kuid igapäevast köögimasinat: röster ja veekeetja." Vaba raha kõigeks ei jätku, sest Merle peab kuueaastasele pojale uue jope ostma.
Kodumasinatest sagedaminigi kipuvad katki minema jopede ja teksade lukud. Merle nimetab peamiseks põhjuseks närvilist elu: lastel sarnaselt täiskasvanutega on kogu aeg kiire ja luku vahele jäänud sallinarmast vabanemiseks kasutatakse ikka jõudu.
Vahetada lukk või osta uued püksid?
Pükste- ja seelikuluku vahetust pakuvad kümned õmblustööd tegevad firmad. Hinnadki on erinevad, keskmiselt 7?10 eurot, kuid internetis pisut otsides võib soodsama teenusepakkuja leida.
"10 eurot väsinud teksapükste lukuvahetuse eest maksta on minule palju! Kui aga lukuavarii peaks juhtuma lapse või minu lemmikpükstega, siis tuleb tõmblukk vahetada."
Merle sõnul on mõtet lihtsam riideparandus pigem ise ära teha: "Lasteriiete puhul – kui tegu kalli kombekaga ? on mõistlik osta aplikatsioon, mille saab triikrauaga parandatud kohale keevitada. Kui aga peetud kombekas või jopp otsad annab, tasub osta uus – kas või turult või ka kaubaketist allahindluste aegu. Kui trehvab, saab luku parandamise hinnaga kasvavale lapsele peaaegu uue püksipaari ka teise ringi poest." Tuttuued teksad saab allahindluste ajal tõesti 5?7 euroga kätte. Humanas ja Uuskasutuskeskuses kõigub teksapaari hind 50 sendist 3 euroni.
Merle on enda sõnul aastatega kolme lapse jopilukkude vahetamise sujuvalt käppa saanud: "Mis teha, pole raha puuga seljas ja ega ikka torma kohe poodi uut ostma. Ju siis lapsed omavahel räägivad ja nii satub sekka ka tuttavate ja tuttava-tuttavate jopilukuvahetusi."
Merlel on ema jutust meelde jäänud, et Nõukogude ajal oli teenindusmajas sukasilmade ülesvõtja. Teenus maksnud kopikaid.
"Tundub täiesti absurdina joosta oma katkiste sukkadega kuhugi parandusse! Katkisi sokkegi pole ammu enam mõtet nõeluda, uued ei maksa peaaegu midagi. Kui just tegu pole villaste sokkidega, mis vanaema kootud. Siis võiks proovida need terveks nõeluda, aga mitte lõputult."
Mõnikord harva ja olude sunnil peab Merle olema ka kodukingsepp: "Jalanõusid annab ise liimida. Käib kiiresti ja häid liime on saada. Odavate saabaste lukuvahetus läks kingsepa juures maksma samade saabaste hinna, rohkem seda viga ei korda."
Ses mõttes on Merle sõnul Eesti elu paras ulme – saapa parandamine on kallis. Lapse saapa parandamine rahaliselt mõttetu. Paned remondirahale 10?15 eurot juurde ja ostad pigem uued saapad.
Merle ostiski kuu aega tagasi tütrele uued saapad, sest kui ühe saapa kannaklapp vajab remonti, siis pole garantiid, et nädala pärast teinegi kingseppa ei nõua. Merle on uurinud, kuidas teistes riikides elu käib, kas inimesed Saksamaal või Soomes lasevad kingi-saapaid parandada või visatakse nood esimese kulumismärgi peale minema. "Igatahes sõbranna, kelle elukaaslane on egiptlane, rääkis, et seal parandadakse ära isegi need kunstnahast kingad, mida meil armutult prügikonteinerisse visatakse."
Mobiili parandamine kallim kui telefon ise
Merlel on kogemus lapse mobiiltelefoniga. Pere üheksa-aastane tütar kogus raha ja emme pani puuduva osa sünnipäeva puhul juurde.
"Koos valisime ja ostsime tema elu esimese puutetundliku unelmate telefoni kampaania aegu 98 eurot eest."
Mõni nädal hiljem kukkus nutitelefon lapse peost kogemata maha. "Otsisime üles esinduse, kus just selle mobiiltelefoni tootja esindaja hinnagu andis. Tulemus: viga on niisugune, mis garantii alla ei käi. Telefon tuleb saata Leetu parandamiseks ja tasu 146 eurot. Loobusime parandamisest," räägib Merle mobiili edasisest saatusest. Kuni taas uue mobiiltelefoni raha kokku saab, kärab tütre sõnul 15eurone telefon ka.
Merle lisab ohates, et näpunühktelefon see pole, aga kõige tähtsam funktsioon – helistada ja helistatud saada ? on olemas.
Et tegijal juhtub, selle kohta on Merlel teinegi kogemus: "Sülearvuti ekraan andis nädalavahetusel otsad, palgapäevani viis päeva. Üsna kiirelt selgus, et ekraanivahetus maksab läpaka hinna." Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Nutikas emme ühendas sülearvuti toimiva lauaarvuti kuvariga ja nii saadi mõnda aega ka statsionaarselt hakkama.
Abi võib leida internetifoorumist
Kaks viimast aastat kasutab Merle usinalt ELFA tehnikafoorumit: "Seda siis, kui mul on mingi jama elektripliidiga või pesumasinal on imelik kolin sees. 100% ei maksa kõike kuulda võtta, kuid 95% osas on soovitused asjalikud ja teadjate meeste kirja pandud. Väga arusaadavalt kusjuures, nii et ka üks blond naine sellest aru saab."
Eelmisel suvel hakkas Merle sõnul tema neli aastat käibes olnud külmik tembutama, külmutamise asemel sooja tootma. Esimene mõte oli: kontakt seinast välja, vana külmik eest, et uus saaks ruumi. "Aga kahju hakkas, tekkis mõte, et äkki ikka saab sellest asja."
Miks Merle kohe hoobilt meistrit koju ei tellinud, oli oma põhjus: "Paar talve tagasi, külma oli kusagil nii ?30 °C, tekkis meeskolleegil kodus keskküttekatlaga mingi suurem jama, toanurgad olid juba härmas. Kolm korda käis tal mingi taibust montöör katelt vaatamas, tolku ei midagi. Iga kord kolleeg talle ka maksis. Ja mitte vähe. Küsisis kolleeg siis minult, et äkki tean kedagi soovitada, kes katla korda teeks. Pakkusin ennast. Kolleeg ajas silmad punni: "Mis, kas sa oskad katelt parandada?" Ei oska, aga 30 euro eest olen ka mina nõus kolm tiiru ümber sinu katla kõndima."
Iseenesest läks Merlel tänu ELFA foorumlaste nõuannetele väga hästi. Külmkapp sai tookord korda, oligi termoregulaatori viga, ei mingit suuremat jama. "Sulatasin külmiku üles, äravooluava sai korralikult puhastatud. Õemees natuke askeldas külmiku kallal ja oligi korras." Rahalise kokkuhoiu kõrval peab Merle oluliseks, et ta külmikut kergekäeliselt prügimäele ei saatnud.
Väärib märkimist, et kodumasinate remonditöökojad, kellega Õhtuleht ühendust võttis, olid küll varmad oma remonditeenust pakkuma, kuid mitte oma tööst rääkima.
Rikkis tööriista äraviskamisega ei maksa kiirustada!
Margus räägib loo oma töökaaslasest, kes viis remonti mootorsae: "Pealinnaesinduses raputasid spetsialistid päid ja ütlesid, et sellest enam elulooma ei saa, tuleb uus mootorsaag osta."
Mees ostiski. Vana sae jättis alles ja maakoju sõites viis igaks juhuks maakonnakeskusse sama firma esindusse. Maal ikka lahked inimesed, vaatasid siis spetsialistid üle, leidsid vea ja parandasid mõistliku hinna eest ära. Nüüd on mehel kaks saagi, hää sõbraga metsa maha võtta.
Ära unusta rahamaksmisel paberit vastu küsida
Teada on juhus, kui heauskne klient maksis kaks korda raha elektrikule pihku (25 eurot kord), kolmandal korral tuli elektrik vajaliku kraamiga, tegi süsteemi korda. Hiljem tuli elektriku saatnud firmalt arve, kus raha taheti kolme töökorra eest kokku. Millega tõestad, et oled kaks töökorda juba kinni maksnud ja sa polegi kaamel? Mitte millegagi. 76aastane vanaproua, eluaegne õpetaja, otsustas oma närvide huvides asja sinnapaika jätta ja edaspidi targem olla.
Eedeni kellassepp Maiki: "Ka vana Jantar võib inimesele Guccist kallim olla!"
Väga erinevaid ajanäitajaid töökorda seadnud Tartu Eedeni kaubanduskeskuse kellassepale Maikile on iga kell nagu elusolend, kellele ta üritab hinge jälle sisse puhuda. Enamasti see ka õnnestub.
On ette tulnud, et klient on 30 aastat tagasi nooruse uudishimus papa kalli kella koost lahti lammutanud ning toimetab nüüd kilekotis kogu kupatuse kellassepa juurde. Maiki ei ütle ühegi kella puhul, et seda ei maksa parandada. Tema "vaatame, mis teha annab" on kui muusika kliendi kõrvale.
Info kuldsete kätega kellassepast on ka üle lahe Soome jõudnud, klientide seas on ka soomlasi. Muuseas, kliendid orienteeruvad väga hästi kellasseppade alajaotuses: patareidevahetajad ja meistrid. Esimesed reeglina kellasid ei paranda, kuid meistrid teevad peale paranduse ka hooldust.
"Tavaliselt saab klient aru, kas kella on mõtet parandada või mitte, sest mõne osa väljavahetamine võib osutuda väga kalliks. Samas ei saa kõike rahas mõõta, seda on ju inimese näost näha, kui oluline on talle see kell, kas kallis mälestus või kingitus." Nostalgia nimel ollakse valmis ka kunagisele 25 rubla maksnud kellale peale maksma, inimesele on oluline, et asi korda saaks.
Kella surm on selle vette uputamine. Kui käekell ikka pesumasinas terve pesutsükli kaasa on teinud ning pärast õnnetu omanik seda küll mikrolaineahjus või fööniga kuivatada üritab, on kell omadega siiski õhtul."
Edda Paukson: "Minu Taani külmik sai ühe Vene vidina ja töötab!"
Väikest remonti nõudnud külmkapp Gram on perenaist truult teeninud kümmekond aastat, uue soetamise plaani Edda Paukson ei mõlguta: "Gram on disainilt ilus, sisemuselt väga mahukas ja mis minule oluline – külmikus on temperatuur +2 °C, uued külmikud on mitme kraadi võrra soojemad."
Paukson kiidab meistrit, kes tema külmkapi korda tegi: "Meister ütles, et asendab originaaljubina Vene päritolu osaga, ja see külmik peab vastu veel kümme aastat vähemalt."
Paukson ütleb, et kuidagi iseenesest on välja kujunenud, et tema kodutehnikat on parandamas käinud vene rahvusest meistrid: "Mul on väga vedanud! Nad on väga kompetentsed ja asjalikud. Kuldsete kätega tehnikainimesed, kes ei ole kliendi raha peale ahned." Pauksonile tundub, et eestlane püüab teise eestlase pealt rohkem teenida.
Tolmuimejate ja teiste kodumasinate soetamisel järgib Edda Paukson üht kindlat reeglit: "Enne ostu uurin välja, kas tootjafirma on korraldanud ka vajadusel remondi ja kas varuosa tellimiseks ei pea letile laduma niisama palju, kui uus aparaat maksab." Pauksonil on paar head tuttavat, kes on oma imemasinaks kuulutatud Kirbyiga püsti hädas. Tema otsustas Lux Intelligence’i kasuks, millega polevat selliseid probleeme.
Raimo: "See kapitalistlik pask, kus elame, on ju tarbimisühiskond!"
"Parandustöö ongi täna kallis, teenuse pealt tulebki see kõige magusam papp," räägib Raimo oma kogemustest. "Kui vereimejate kätte viid asja, siis muidugi ei tasu. Kui sõbra või tuttava juurde ja 100 euro asemel kuuspakkõlled viia, siis on ju asi väärt."
Raimole ei mahu hinge, et mootorsae parandus olenemata veast algab 70 eurost: "No kurat, selle raha eest saab Soovist juba normaalse kasutatud sae. Seega, kas midagi parandada lasta või mitte, sõltub, kuhu viia asi remonti."
Kodutehnika remontiviimisega pole Raimo sõnul enamasti mõtet jännata. "Üldjuhul on nii, et kui tänapäeva elektriseade saba annab, siis lihtsam on uus osta ja kehtib ikkagi reegel – mida kallim, seda parem. Ja on ka nii, et eile viskasid viletsa minema – nädala pärast vannud ennast taga."
Veel üks tähelepanek 31aastaselt kagueestlaselt: "Vana arvuti – las seisab, kui läpakas saba annab, on hea võtta. Muidugi on nüüd kõigil nutitutid olemas, aga üle tasub igal juhul lasta vaadata."
King reedab nii mõndagi oma kandjast
KingaProfi kingsepa ja võtmemeistri Riho kinnitusel tuuakse parandusse peamiselt saapaid. Peokingade osa on oluliselt vähenenud, sest moodne aeg lubab poolsaapaga nii teatrisse kui ka kontserdile. Daamid, kes 9 cm kõrgusi kontsakingi kannavad, jala ei kõnni ja sestap kontsaplekid ei kulu.
Kingaparanduse hinnad on Tartus Tallinna omadega võrreldes tiba teisemad, kuid Riho teada ei ulatu need Eestis siiski Soome tasemele.
Kingsepp Riho sõnul on ette tulnud ka seda, et tuleb nn säästukingseppade tehtud töö ringi teha. Nii et rahaline võit teenustasus võib kliendile osutuda petukaks. Katkine saabas kotis, minnakse teise kingsepa juurde.
Parandusse toodud king või saabas reedab ka mõndagi kandja kohta. Kuna saapaparandus on käsitöö erimasinal, kisub asi jamaks, kui klient pole vaevaks võnud oma saapaid puhtaks teha. Seega nii mõnigi klient mängib enda kuningaks olemise sekundiga maha.
Kommentaarid