MAATÖÖD KÄPAS: Mikk Saar veetis lapsena kõik oma suvevaheajad Põlvamaal vanatädi maakodus tööd rabades. Laulumees tõdeb, et talle pole võõras ei kartulivõtt, heinategu, karja kasvatamine, söötmine ega ka lammaste pügamine. «Ma arvan, et saaksin nende töödega ka praegu hakkama – mis seal ikka keerulist,» ütleb Mikk, kes pidi veinimõisas ka kokkama.Foto: Erakogu
Inimesed
14. märts 2014, 07:00

Mikk Saar kooliaja suvedest: kui teised läksid ostukeskusesse tšillima, saadeti mind maale heina tegema (16)

Möödunud suvel veinimõisas tööd rabanud staarid räägivad oma kokkupuutest maaeluga

"Kuni keskkooli lõpuni veetsin ma kõik oma suvepuhkused maal. Mulle meeldis see väga kuni sinnamaani, kui veri hakkas vemmeldama, siis oli mul vaja Tallinnas ringi kolama hakata," räägib laulja Mikk Saar, kes lööb kaasa TV3 saate "Staarid veinimõisas" uuel hooajal.

Mikk on lapsepõlves igasugu maatöid teinud ning ta usub, et saaks kõigega ka praegu hakkama. Tema vanatädi nimelt pidas Põlvamaal 21 hektaril nii kariloomi kui põldu. "Lisaks veel heinamaa ja tohutu suured tomatikasvuhooned," lausub mees.

Kuigi pärast keskkooli Mikk enam nii palju maal ei käinud, siis oli ikkagi kaks kindlat aega, kui ta sinna minema pidi.

"Heinategu ja kartulivõtt – sellest ei pääsenud ma kunagi. Praegu seal aga tegevust ei toimu, kuna kõik linnastusid lõpuks ära."

Laulja tõdeb, et linnavurlena on tunduvalt lihtsam hakkama saada, kui maal elades. "Talupidamine on ikka korralik ettevõtmine, selle kõrvalt laulmisega väga ei tegeleks," mõtiskleb ta.

"Kui aga elada lihtsalt maamajas metsa all, siis ega aia värvimises ja muru niitmises midagi keerulist pole." Tulevikus näeb Mikk ennast ikkagi maal elamas.

"Ma olen eluaeg mõelnud, et ma ei kavatse linna lõplikult jääda. Kahjuks lähiajal mul veel maale minemise plaani pole, lähen siis, kui kunagi tööd vähemaks jääb ja iga päev linnas ei pea käima," kinnitab ta.

Maatöödest toob Mikk esile aga heinateo.

"See on alati väga lõbus üritus olnud – värske hein, rõugud (rõuk – heina kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas) ja palju pulli. Et heina võiks küll teha, kuid kartuleid mulle ei meeldinud võtta," meenutab mees. Miku vennal on heinateoga ka üks eriti ere mälestus.

"Ta lõhkus kord sugulastega ühe rõugu laiali ja pärast sai onu käest korraliku keretäie peksa," naerab Mikk.

Möödunudsuvine projekt – nädal veinimõisas töötamist oli Miku jaoks siiski pigem nagu puhkus.

"See oli väga informatiivne ja samas ka väsitav. Tol hetkel oli kõige kuumem suvi seal ja kui tööd tehes piisavalt vett ei joonud, siis hakkasin vahepeal isegi hallutsinatsioone nägema," tunnistab ta.

"Aga ma ütleks, et heinategu on ikka kolm korda raskem, kui veinimõisas töötamine."

Lauljatar Merlyn tõdeb, et tema ei ole maaeluga väga palju kokku puutunud.

"Mul ei ole olnud klassikalist maakodu ja vanavanemaid, kes kasvataks lehmi ja lambaid – et selles osas olen ma linnatüdruk. Kuid kartuleid olen ikka võtnud ja rohida oskan ka muidugi," räägib naine.

"Aga ma usun, et kui keegi kõrval on ja ütleb, mis täpselt tegema peab, siis saaksid kõik tööd tehtud."

Merlyn Uusküla: minust maainimest ei saaks

Kartulivõtuga meenub Merlynile, et kui kunagi ikka põllul käidi, siis võeti alati ka lapsed kaasa.

"Ma olin siis vist umbes kuueaastane ja ma mäletan nii hästi, et ma tahtsin hullult tööd teha, et saaks kiiremini need vaod läbi, kuna vanaema lubas õhtul eriti head magustoitu teha – õunakooki vist. Kõik olid töökad, ei virisenud ja teadsid, et vagu on vaja ära lõpetada ning alles siis saab maiustada," jutustab Merlyn, mismoodi motiveeriti lapsi töötama.

Kuigi lauljanna peab ennast üdini linnainimeseks, tunnistab ta, et on mõelnud ka maale kolimise peale.

"Kui tulevikus pere luua, siis kindlasti peaks olema oma maja ja see võikski olla natukene linnast eemal, et saaks ka värsket õhku hingata, muru niita ja võib-olla mõne lille istutada," arutleb ta.

"Aga see tüüp ma nüüd pole, et koliksin sada kilomeetrit linnast eemale ja hakkaksin lehmi kasvatama."

Siiski ütleb Merlyn, et linnas elamine väsitab ka teda.

"Aeg-ajalt tunnen ikka, et tahan värsket õhku hingata ja maaenergiat saada. Aga kui ma elaksin maal, siis ma arvan, et hakkaksin linna igatsema," räägib lauljatar, kellele meeldib hoogne elustiil ning see, et kõik on kogu aeg käe-jala juures.

Veinimõisas käik oli ka Merlyni meelest pigem puhkus kui töö.

"Loomulikult kui anti mingi ülesanne, siis pidi seda tegema, aga ega keegi ei pannud piitsaga meile. Vaba aega oli ikka piisavalt," tõdeb ta.

Kõige keerulisem moment Prantsusmaa päikese all oli tema sõnul aga veinitünnide veeretamine.

"Need olid ülirasked ja väga palav oli, et ma sain vist isegi päikesepiste seal."