KOSMILINE KIIRUS: Märts on kirjanik Leelo Tunglal emakeeleürituste tõttu kibekiire. Pildil on kirjanik Eesti Lastekirjanduse Keskuses raamatu «Porgand töötab porgandina» esitlusel. Vasakul raamatu illustreerinud kunstnik Regina Lukk-Toompere. Foto: Ülle Väljataga
Inimesed
13. märts 2014, 07:00

Leelo Tungal: iga lapse jaoks on kuskil oma raamat

"Üks väga vana ja äraproovitud asi – aga seda lapsevanemad juba teavad – on õhtul enne magamaminekut unejutud, mitte ainult jutustada, vaid ka ette lugeda," soovitab Leelo Tungal kiirteed laste lugema meelitamiseks. Tema lasteluulekogu "Porgand töötab porgandina" pälvis just tiitli "Hea lasteraamat".

"Muidugi alati on see risk, et laps tahab pilte ka vaadata ja ajab ennast siis upakile, aga alati võib teha nii, et enne vaatate pildid ära, või öelda, et homme vaatame pilte," õpetab lastekirjanik unejutu ettelugemist.

Õudukate unejutuks lugemine pole muidugi eriti hea mõte. "Kuigi minu abikaasa võttis kätte ja luges nelja-viieaastastele "Kapten Granti lapsi". Ta ei tahtnud lugeda seda, mis teda ennast ei huvitanud, ja lapsed mäletavad seda hea sõnaga," räägib Tungal, kes usub, et aeg-ajalt võib pakkuda lastele ka lugemisvara, mis on pisut üle nende võimete.

Pisipere raamatute juurde meelitamise tõhusaks nipiks peab Tungal üheskoos raamatute vaatamise. Algul võib vaadata kas või lihtsalt pilte, edasi aga juba sedagi, mis piltide juurde on kirjutatud.

"Mul on hea meel, et Eesti lasteraamatud on kõik hästi illustreeritud, sest lapsel algab kõik ikkagi pildist. Kuigi paljud lapsed on juba nii harjunud arvutiga, et panevad näpud pildi peale ja üritavad seda suuremaks teha nagu kuskil ii-podis," naerab kirjanik. Oluline on ka jälgida, et keskmises koolieas lugemishuvi ära ei kaoks. Just VI–VIII klassi lastel tekib palju kiusatusi raamatud kõrvale jätta.

Veel soovitab ajakirja Hea Laps toimetaja lasta lastel endal jutte välja mõelda ja kirjutada. "Esimene raamat võib tulla väga naiivne, aga iga algus on lihtsam ja lapsemeelsem kui keskikka jõudnud inimese looming. Ikka tuleb turgutada ja takka kiita," räägib Tungal, kes ise pakub lastele võimalust oma tekste avaldada ning neid teiste kirjutajate omadega võrrelda – et lapsel tekiks oma kirjanduslik keskkond. Praegu tegeleb kirjanik Sten Roosi muinasjutuvõistlusele saadetud 350 muinasjutu lugemisega.

Raamatuid osteti kahekaupa

"Hea raamatu" tiitli pälvinud Leelo Tungla raamat "Porgand töötab porgandina" sai lastekirjaniku sõnul alguse nii nagu luulekogud ikka, ühest-kahest luuletusest. "Kui mingi etapp saab läbi ja neid enam-vähem ühes stiilis asju koguneb raamatujagu, siis on õige aeg nad kaante vahele panna," räägib Tungal, keda rõõmustab, et Eestis ilmub jälle rohkem lasteluulet.

Kui tema luuleraamatu "Vana vahva lastead" tiraaž 1980ndate lõpul oli 40 000 ja see müüdi läbi ühe kuuga, siis nüüd ajad enam nii roosilised pole. Viimase raamatu trükiarvuks pakub autor 1200–1300. Samas tuleb Tungla raamatust "Kristiina, see keskmine" välja juba neljas tiraaž.

Praegustes väikestes tiraažides on Tungla sõnul süüdi ka raamatu hind. Tema nooruses sai kaks raamatut kätte 20 kopika eest ja neid võiski lausa paarikaupa osta: "Kui ma olin väga noor ja mul ilmus väga palju lasteluulekogusid, olid nad nii õhukeste kaantega, et tol ajal ostsidki emad alati kaks eksemplari, sest üle ühe, parimal juhul kahe lapse raamat vastu ei pidanud."

Lasteluule on vajalik

"Eks õpetajad ja lapsevanemad teavad ka, et eriti väikelastele on puhtas riimis ja luulevormis asi vajalik keele tunnetamiseks ja õppimiseks. Üsna väike laps juba oskab rõõmu tunda sellest, kui sõnad kõlavad kokku ja kui ta avastab sealt mingisuguse nalja või enda mõttetasemele vastava mõtte. Siis on tal alati hea meel," räägib Tungal.

Lapsele peaks tema meelest raamatuid ette lugema hakkama juba siis, kui laps veel rääkidagi ei oska. On ju rahvalaul ja unelaul olnud käibel sajandeid.

"Emakeele kõla peab olema maast madalast kõrvas!" ütleb kirjanik ja lisab, et ka keelt on luuletuste ja laulude kaudu lihtsam õppida kui proosateksti abil, sest riimuvad sõnapaarid jäävad kergemini meelde.

"Ma arvan küll, et üsna väikesest peale võib lastele luuletusi lugeda ja isegi peab lugema ja laulma," lausub Tungal. Sellest, et laps loetust aru ei saa, pole midagi. "Täiskasvanud ka tihti ei saa kõigest loetust aru."

Üldiselt on Tungal õnnelik, et lapsed on raamatutega sina peal: "Alati on olnud lapsi, kes ei loe, nii et ei maksa kurta. Kes ei hooli haridusest, see ei hooli, aga proovima ikka peab! Ma arvan, et iga lapse jaoks on kuskil oma raamat. See tuleb üles leida, siis ärkab lugemishuvi, mis jääb."

Hea lasteraamat

2013. aastal ilmunud teostest pälvis "Hea laseraanatu" tiitli 13

1. Leelo Tungal, "Porgand töötab porgandina"

Pildid Regina Lukk-Toompere.

Tammerraamat

2. Andrus Kivirähk,

"Konna musi".

Pildid Anne Pikkov.

Varrak

3. Anti Saar, "Kuidas

meil asjad käivad"

Pildid Alvar Jaakson.

Tänapäev

4. Kätlin Vainola, "Lift"

Pildid Ulla Saar.

Pegasus

5. Reeli Reinaus, "Detektiiv Triibik loomaaias"

Pildid Ott Vallik.

Tänapäev

6. Aisopos,

"Aisopose valmid"

Pildid Ayano Imai.

Draakon & Kuu

7. "Teedu ja Peedu

imelik uneraamat"

Tekst ja pildid Aino Havukainen ja Sami Toivonen.

Hea Lugu

8. "Punane õun"

Tekst ja pildid Feridun Oral.

Draakon & Kuu

9. Ulf Stark, "Täitsapoiss"

Pildid Markus Majaluoma.

Koolibri

10. Aleksei Tolstoi,

"Hiigelsuur naeris"

Pildid Niamh Sharkey.

Draakon & Kuu

11. David Almond, "Poiss, kes

ujus koos piraajadega"

Pildid Oliver Jeffers.

Draakon & Kuu

12. Jo Nesbø, "Doktor

Proktori ajavann"

Pildid Per Dybvig.

Varrak

13. Maria Parr, "Vilgukivioru Tonje"

Pildid Ashild Irgens.

Eesti Raamat