Jared Leto: "Mõistsin, et tahan saada näitlejaks, kui mind liiga sageli arreteeriti."

"Mõistsin, et tahan saada näitlejaks, kui mind liiga sageli arreteeriti unelmate müümise eest. Katkiste unelmate müümise eest," ütles 42aastane Jared Leto enne Ameerika Filmiakadeemia auhinnagalat ajakirjale People.

Seda, milliste unelmate müümisega on tegu, Jared ei täpsustanud.

Olid need narkootikumid, millega tulevane filmistaar nooruses hangeldas? Varasemates intervjuudes on ta rääkinud, et varastas poisipõlves nii rahakotte kui ka autosid. "Ma ei taha öelda, et oleksime olnud pahad poisid, aga olime tormakad ja metsikud."

Sõna "lõbu" tähendas Jaredile ja tema semudele seaduste rikkumist. "Mulle ei tule meelde paremat tunnet kui võmmide eest ära joosta ja minema pääseda. Tahan, et kõik seda korra kogeda saaksid, sest see on tõeline vabadus."

Puruvaene pere elas vahepeal autos

Pühapäevasel tseremoonial kõnet pidades liigutas Leto miljoneid südameid. Ta avaldas tänu oma emale Constance’ile – tema sõnul keskkooli pooleli jätnud üksikemale, kes kuidagiviisi suutis endale ja oma lastele parema elu korraldada.

Oma teise poja Jaredi ilmale tulles oli Constance alles 19. Isa Anthony Bryant hülgas pere ning Jared pole teda näinudki. Ema utsitas poissi kõvasti vaeva nägema ja midagi erilist tegema. "See tüdruk on minu ema ja ta on täna siin!" kuulutas Leto särasilmi.

"Tahan lihtsalt öelda: ma armastan sind, ema! Aitäh, et õpetasid mind unistama."

Näitleja sõnul oli tema pere vahepeal puruvaene ning hoidis hinge sees üksnes hoolekandeametist saadud toidukupongide najal. Kuni kaheksanda eluaastani kolis poiss hipist ema ja vanema venna Shannoniga pidevalt osariigist osariiki. Ühel tormilisel eluperioodil elasid nad koguni kastiautos. Kuid Constance ergutas poegi oma loomingulisust väljendama. Näiteks olid kodus alati olemas bongod, mida vennad mängida tohtisid.

Noortesari tegi Jaredist unelmate kuti

Stabiilsus saabus poiste ellu alles 1979. aastal, kui Constance tutvus silmaarst Carl Letoga. Pere jäi pidama Virginia osariiki. Peagi sündis tütar Jamie, seejärel poeg Mateo. Leto adopteeris oma uue naise pojad ja ergutas nende loomingulisi püüdlusi. "Juba varajasest vanusest oli selge, et Jared on kunsti alal andekas, oli siis tegu muusika või filmitegemisega," ütles Carl Leto hiljuti MailOnline’ile.

"Ta oli väga intelligentne ja dünaamiline poiss."

Paraku purunes Carli ja Constance’i abielu juba 1981. aastal. Constance kolis koos lastega Coloradosse kommuuni, vahepeal elas pere koguni Haiitil.

Pärast keskkooli nii Philadelphias kui ka New Yorgis kunsti tudeerinud Jared tegi 21aastaselt kannapöörde ja kolis Los Angelesse, et näitlejaks saada. Jordan Catalano roll kultuslikus, kuid lühikeseks jäänud noortesarjas "Minu nõndanimetatud elu" ("My So-called Life", 1994) tegi noorukist kogu maailma plikade unelmate kuti. Peaosalise Angela (Claire Danes, "Kodumaa") silmarõõmuna lontsis Jared ringi, seljas suur ruuduline särk ja silmis Byroni stiilis sügavamõtteline tusk.

20. märtsil esineb Leto ansambliga 30 Seconds to Mars ka taas Eestis.

Unistab režissööritööst

Kõrgelennuliselt alanud näitlejakarjäär, mille jooksul Jared on ilmutanud oma pühendumist mitmekümnekiloste kaalukõikumistega rollide nimel, jäi vahepeal soiku, sest ta pühendus oma bändile 30 Seconds to Mars, mille ta 1998. aastal oli rajanud koos vend Shannoniga. Enne "Elujanu" polnud Jared viis aastat filmides mänginud, kuid rolli eest saadud Kuldgloobus ja Oscar tõstsid ta jälle Hollywoodi tippu.

Ka viiendal elukümnendil plakatipoisi lumma säilitanud Jared ei kavatse piirduda näitleja ja rokklaulja ametiga. "Olen alati loominguline inimene olnud. Tahtsin saada algul maalikunstnikuks, siis lihtsalt kunstnikuks ja seda ma õppisingi," rääkis ta People’ile.

"Siis aga avastasin filmimaailma ja mõtlesin: kui ma saaksin näitlejaks, leiaksin ilmselt tööd ka lavastajana. Nii et näitleja sai minust tegelikult just selle pärast."

Jared Leto tuntumad filmid

• "Kuidas teha Ameerika lapitekki" (1995)

• "Prefontaine" (1997)

• "Peenike punane joon" (1998)

• "Kaklusklubi" (1998)

• "Ameerika psühho" (2000)

• "Reekviem unelmale" (2000)

• "Paanikatuba" (2002)

• "Aleksander" (2004)

• "Sõjajumal" (2005)

• "27. peatükk" (2007)

• "Hr. Nobody" (2009)