TULEVIKU SUHTES SKEPTILINE: Värskelt ordeni saanud muusik ja diskor Raul Saaremets inimkonna suhtes illusioone ei hellita, kuigi selle väljasuremisest oleks tal kahju küll. Foto: Erakogu
Juhan Mellik 8. märts 2014 15:00
"Arutasime just "Muusikanõukogu" saates, et parima laulu saaks, kui paneks finalistid kõik ühte loosse kokku. Et Maltis laulaks, oleks riides nagu Rolf Juunior ja Kõrsikud oleksid taustaks," ütleb Eesti tänavuse eurolaulu valimise kohta värske Valgetähe 5. klassi ordeni omanik, teenekas plaadikeerutaja, saatejuht ja elektromuusik Raul Saaremets.

"Saaks ühe korraliku esineja lõpuks – üksikult võttes on igaühel midagi puudu," põhjendab Saaremets.

"Eurovision on oma olemuselt estraadietendus, aga ka estraad muutub."

Nii näebki tänapäeva lavadel nii tõupuhast estraadi kui ka uuema kooli muusikat, mis ajast maha jäänud inimestele mõjub alternatiivse ja uudsena. "Soomlaste Lordi pole ka ju klassikaline euroartist, aga ta võitis ja tõestab samuti just seda, et ka estraad muutub," ütleb Saaremets.

"Üldiselt arvan ma, et artist, kelle unistus oleks esineda näiteks "Primavera" festivalil, Eurovisionile ei lähe. Need on liiga erinevad maailmad."

"Muusikanõukogu" vedamine ja eurolaulude analüüsimine pole autasustatud Saaremetsal sugugi ainukene roll. Raadio 2-s vastutab ta õhtuse vööndi programmi eest. Saateid on tal rohkem kui ühel käel sõrmi, legendaarseim nende seast underground-stiilis tantsu- ja popmuusikale pühendatud "Vibratsioon". Lisaks veel pidudesari "Mutant Disco", tegevus ansamblis Röövel Ööbik ja soololooming "Ajukaja" nime all.

"Minu jaoks on muusika alati ühtemoodi tähtis olnud," lükkab Saaremets ümber arvamuse, nagu tooks vananemine automaatselt kaasa väsimise helirindel.

Kuigi ta kinnitab: noorena, kui veel maailmast päris aru ei saada, ollaksegi vihasem.

Jõudnud ka BBC raadioeetrisse

Nooruses lükkas Saaremets käima ühe staažikama üritustesarja Eestis, "Mutant Disco". Rahuloluga nendib ta, et siiani peetaval peol käib koos kirju seltskond kunstnikest peatoimetajateni. "Mõned käivad muusika, mõned inimeste pärast. On rahvast, kes käinud esimestest "Mutantidest" saadik, aga ka täitsa noori ja rohelisi. Natse ja usklikke väga ei käi," ütleb korraldaja.

Heliloome koha pealt on Saaremets tõenäoliselt kõige tuntum ansamblist Röövel Ööbik, mille viimane album "Ring­rada" jääb nüüd küll juba viie aasta taha. "Ööbikus on neli isiksust, aga ainult üks loll, kes viitsib eestvedaja olla – see loll olen mina!" ütleb Saaremets.

"Praegu ma tegelen oma sooloasjaga, nii lihtne see ongi."

Sooloasi tähendab hüpnootilise kõlaga house-muusika projekti "Ajukaja", mida ta annab välja koos sõpruskonnaga peetava plaadifirma Porridge Bullet alt ja mille lood on jõudnud muuseas ka BBC eetrisse.

Traditsioonilises mõttes muusikuks Saaremets end ei peagi, kuigi on valmis võtma sõna elektroonilise muusika kaitseks. "Kõrendid sülearvutite taga on ka minu jaoks tüütu vaatepilt, aga mind ajab ka haigutama, kui näen kedagi akustilise kitarriga, kulm kipras, lõõritamas."

Juba vanema põlvkonna DJ-na on Saaremetsal siiski teatud põhimõtted: virtuaalsele plaadikeerutamisele ei vaata ta hea pilguga. "Arvutiga suudab põhimõtteliselt iga loll muusikat mängida. Mulle ei paku see pinget," on ta resoluutne.

"Samuti näeb see tobe välja. Tahad teada, kas DJ ka päriselt mängida oskab, siis anna talle kaks grammofoni ja pult."

Oma eraelu lahates jääb Raul Saaremets delikaatseks. Tunnistab küll, et metsas käib ikka, kuid naljalt muuga peale muusika väga ei tegele. Mingisugust probleemi ei tekitavat talle ka ülesanne ühendada pidudekorraldaja-plaadikeerutaja roll ontliku pereisa omaga.

Kui aga peaks juhtuma kõige halvem ning järeltulevad põlved teatavad kunagi, et neil on muusikast täiesti ükskõik ja lemmikjaamaks oleks raadio Elmar? "See oleks kurb küll," vastab Saaremets lakooniliselt.

"Inimene suudab meeletult jälkusi korda saata!"

Saaremets on varem meedias esinenud üsnagi skeptiliste mõtteavaldustega inimkonna tuleviku teemadel ja väitnud, et enamikule inimestest on mõttetegevus suisa kahjulik. "Aga väga suur osa inimkonnast ongi ju põlastusväärne ja ma ei räägi siin ainult tapjatest, vägistajatest ja usuhulludest – inimene suudab ikka meeletult jälkusi korda saata!"

Ent Saaremets möönab, et inimene on ikkagi väga tubli loom, ja kui me peaksime liigina kaduma, oleks mõneti kahju küll.