VÕTKE LAPSED KONSTERDILE: Metsatöll esitleb oma uut plaati «Karjajuht» 21. ja 22. märtsil oma koduklubis Rock Café. 22. märtsi kontserdile saavad kohale tulla ka kõik alaealised töllusõbrad. Foto: Universal
Saund
8. märts 2014, 11:00

Metsatöll sai 15aastaseks: vanus on kasuks tulnud (8)

"Küps tunne on. Mitte halvas, vaid heas mõttes. Aeg on nii kiiresti läinud! Tundub, et vananemine on meile ainult kasuks tulnud – ei ole seda tunnet, et kett maha käib, vaid jõudu tuleb aina juurde," räägib 15. sünnipäeva tähistava ansambli Metsatöll laulja Markus Teeäär.

Trummar Marko Atso ütleb, et 15 aastat pole bändi jaoks ei lühike ega pikk, vaid keskmine aeg: "Pika eaga bänd võiks öelda alates 30 aastast."

Teised töllud nõustuvad ja ütlevad, et ka elulooraamatuid pole mõtet kirjutada asjadest, mille vanus jääb alla veerandsaja. "Meist on tahetud raamatuid teha küll, kuid oleme öelnud, et vaatame kümne aasta pärast," ütleb Atso, mispeale laulja ja rahvapillimees Lauri Õunapuu pakub, et nad polegi veel küpsed, vaid pooltoored.

Teised nõustuvad jälle.

Bändiinimesed räägivad tihti, et bänd on nagu perekond ja ühes perekonnas on alati ju ka omad rollid. Kes on töllude karjajuht? Mehed viskavad nalja, et Atso hüüdnimi on lausa Papa. Atso on enamasti ka see, kes teeb ära organisatoorse töö.

"Kui meil Eestis midagi toimub, siis panevad logistika paika helimehed-autojuhid," ütleb Atso ise.

"Meie teame alati kaht asja – mis kell avatakse uksed ja mis kell on kontsert. Seda, mis kell kuskilt sõitma tuleb hakata ja mis kell kuskil olema peab, ütlebki helitehniline tiim."

Logistika eeltöö on aga siiski Atso teha. "See on lihtsalt niimoodi kujunenud."

Kuna tema ajab iga päev nagunii muusikasse puutuvaid asju, teab ta täpselt, kuhu ja kellele helistada, kui midagi vaja. "Mul on asi aetud viie minuti ja kahe telefonikõnega. Muidugi saaks sellega igaüks hakkama, aga see nõuab tegelemist, et asi niimoodi voolaks," ütleb Atso.

Karjuda oskavad kõik

Tema on ka bändi kõige keevalisem tüüp. "Ma olen tegelikult rahulik, aga kui on vaja karjuda, siis ma oskan seda. Me kõik oskame," ütleb Atso.

"Raivo vist tegelikult ei oska, ma pole näinud küll." Lauljat ja basskitarristi Raivo Piirsalu peavad mehed kõige rahulikumaks. "Laste peale ma ikka kisan," muigab too.

Omavahel on tölludel suhted rahulikud. Piirsalu ütleb vaid, et tuuril, kus poolteist kuud järjest ollakse ööpäev läbi ninapidi koos, võib vahel üle visata küll. "Üldiselt lahendatakse asjad nii, et minnakse näiteks magama. Aeg annab arutust," lausub ta.

Teeäär kiidab, et nende bändi on kokku sattunud mõistusega inimesed. "Kui tuuril on meid soojendanud noored poisid, siis olen küll vahel mõelnud, et kas olin ka 20aastaselt selline – vaadates, kuidas nad tuuri sisse elavad, siis tahab endalgi vahel isainstinkt välja lüüa," naerab ta.

Teeääre arvates on poolteist kuud liiga lühike aeg, et pidevast ninapidi koos olemisest suur tüli võiks tulla. "Selliseid asju võib juhtuda pooleaastasel tuuril."

On ju aga ka neid, kes juba kahe nädalaga tülli lähevad? "Nad ei ole ka 15 aastat koos bändi teinud," ütleb Piirsalu.

Seda, et keegi kuhugi sageli hilineb, sisse magab või üldse tulemata jätab, Metsatöllus ei juhtu. "Meil on ansamblis demokraatia – kõik teavad oma kohta, ülesandeid ja kohustusi," seletab Teeäär.

"Isegi selline lihtne asi, et me läheme lavale alati kaine peaga. Oleme kahe jalaga maa peal inimesed, meil ei ole vaja üksteist käsutada või lükata-tõmmata," muigab ta.

Pole vist vaja öelda, et muusika on Metsatöllu meestele kõige olulisem asi – muidu ju koos ei käidaks. Loominguga ühele pulgale panevad nad fännid. Ja neid on Metsatöllul ohtralt nii kodu- kui ka välismaal. Saksamaal on neil lausa fännikamp, kes käib Eestis kontsertidel. "Eelmine kord sõitsid nad Eestisse autoga kohale ja olid nädal aega siin," ütleb Atso.

Teeäär lisab, et sama asja on teinud ka prantslased. "Ja nad ei käinud ainult Tallinnas kontserdil, vaid Rakveres ja sellistes kohtades ka. Nende jaoks oli ilgelt põnev juba see, et kontserdid ei ole ainult klubides, vaid me esineme ka vabaõhukohtades – näiteks Rakvere linnuse taga mingil platsil. Välismaal seda eriti ei kohta."

Välisfännidele on uudne ka see, et kontserdil on koos vanad ja noored inimesed ning lausa pisikesed lapsedki.

Plaadil on mängus naisterahva käsi

Eile tuli välja Metsatöllu kuues stuudioalbum, mis kannab nime "Karjajuht" ning bänd on oma ideedele ja arusaamadele folk-metal’ist lähenenud hoopis uutmoodi – uued lood on energilised, meloodilised ja kaasakiskuvad. "Lauril on vist Eesti kõige madalam torupill üldse ning kogu plaadi kitarrihäälestus läks madalamaks. Juba helipilt on teistsugune - süngem, aga samas positiivsem," ütleb Teeäär.

Plaadile pandi 12 lugu ning mõni jäi väljagi. "Seekord tegime nii, et ütlesime tütarlapsele Soomest, kes plaati masterdas, et tema valib, mis lood plaadile lähevad," paljastab Teeäär.

See on imekspandav, sest seni ei ole töllud lasknud isegi plaadifirmal endale ettekirjutusi teha, vaid on kõik ise teinud.

"Ta pani isegi oma maitse järgi järjekorra paika. See on absoluutselt teistsugune kui meie idee, aga mõtlesime, et las olla siis naisterahva käsi ka mängus," ütleb Atso.

""Karjajuht" sai nimeks, et sisendada oma kuulajale (ja ehk natuke ka endale), et alati tuleb hoida pea püsti ja selg sirge," ütleb Teeäär.

Peale kõrva paitamise uue plaadiga pakuvad töllud 15. sünnipäeva puhul erutust ka maitsemeeltele – välja anti Metsatöllu leib, õlu ja õllenäksid. "Õlle-idee on meil juba ammu – kui 2004. aastal Soomes käisime, siis tuli ansamblil Nightwish oma õlu välja ja mõtlesime, et oleks lahe, kui meil kunagi ka selline asi oleks. Oleme vaikselt mööda uksetaguseid käinud ja seda ideed juurutanud. Käisime A. Le Coqile idee välja, nemad ütlesid tunni pärast, et muidugi teeme. Leivaidee tuli plaadifirmalt," seletab Atso.