Joaquin PhoenixFoto: AP / Scanpix
Film
7. märts 2014, 10:16

"Temake": näitab, mis toob tehnika tulevikus inimsuhetesse (4)

Eesti kinodes nädalavahetusel linastunud romantiline draama "Temake" ("Her", 2013) viib vaataja tulevikku ja näitab, kuidas inimesed seal elavad, omavahel suhtlevad ja üksindust tundes oma sotsiaalseid vajadusi rahuldavad.

Tulevikku kirjeldades on varemgi öeldud, et tuleb aeg, mil inimene ei vaja isegi seksimiseks enam teist omasugust inimest. Inimese rolli pidavat üle võtma tehnika, arvutid jne.

Kas kujutate ette, mis teiega juhtub, kui arvuti operatsioonisüsteem teie peale solvub ja teiega enam ei suhtle? Seega ei saa te ka arvutit kasutada. Või kui teie telefon solvub ja juhtub sama. On ainult vaikus, te olete maailmast ära lõigutud.

Kuid romantilises draamas "Temake" just sellised asjad toimuvadki.

Südamlik lugu inimsuhetes

Inimsuhted ja südamlikkus ongi romantilise draama "Temake" keskne teema.

Lühidalt räägib film üksikust kirjanikuhakatisest Theodore Twombly'st (Joaquin Phoenix), kes elab lähituleviku Los Angeleses. Mehel tekib ebatavaline suhe oma arvuti uue (Scarlett Johanssoni häälega kõneleva) operatsioonisüsteemiga.

Mees on keerulise ja tundelise sisemaailmaga inimene, kes teenib elatist teistele inimestele ilusate personaalsete kirjade kirjutamisega. Peale pika suhte lõppemist hakkab murtud südamega meest paeluma uus operatsioonisüsteem, mis on programmeeritud igale kasutajale individuaalselt ja peaks omama ehtsat intuitiivset inimloomust.

Peale oma isikliku operatsioonisüsteemi käivitamist tervitab teda Samantha (Scarlett Johansson) – nutika, tundelise ja üllatavalt hea huumorisoonega naise hääl. Üksteist tasapisi tundma õppides kasvab nende vahel sõprus ja tärkab armastus.

Kuidas inimese ja arvuti vaheline sõprus ja suhe edasi arenevad ning lõppevad, vaadake kindlasti filmist.

Film räägib sellest, kuidas inimsuhted toimivad. Lühidalt tähendab see seda, et kasvatakse koos. Kui pole enam ühist hingamist või ei vastata üksteise ootustele, siis minnakse lahku. Tavaliselt öeldakse, et kasvati üksteisest välja. Lihtne seletus.

Samas on filmis saanud omaette tööstusharuks, millega teenitakse miljoneid, personaalsete kirjade kirjutamine. Inimesed tellivad neid professionaalidelt ja saadavad oma naistele, meestele, tuttavatele.

Eriti soovitan filmi nendele kaasaja inimestele, kes ei saa elada ilma oma nutitelefoni või tahvelarvutita.

On ju tavaline, et kui reaalses elus oma sõprade või tuttavatega kokku saadakse, siis räägitakse mõni minut, kuid peale seda võetakse välja oma nutikad seadmed ja läbi nende hakatakse suhtlema teiste inimestega.

Ja kujutage ette situatsiooni: inimesed istuvad kohvikus laua taga ja suhtlevad samal ajal facebookis oma teiste tuttavatega. Seda tehakse koos. Kuskil kohvikus. Kodus. Kõikjal.

Kui büroodes valitsevat töökultuuri lahti mõtestada, siis sealgi on tihtipeale avatud kontorid, mis oleks nagu hea võimalus teiste töökaaslastega suhtlemiseks. Reaalses elus on aga nii, et kui kelleltki tahetakse seoses tööga midagi küsida, siis saadetakse töökaaslasele email. See on kurb!

Kuid tundub, et tulevik on veelgi kurvem. Just selline nagu filmis "Temake".

Tasemel film

Film on igas mõttes tasemel. Igas kaadris, mis vaatajale tuuakse, näidatakse ehedalt seda keskkonda, milles selline inimese ja arvuti vaheline suhtlus toimub.

On suurlinn, mille keskel kõrguvad taevasse kõrghooned, mis seisaksid seal nagu igavikulised üksinduserüütlid. Tõepoolest, neid visuaalselt efektseid linnamaastriku pilte on võimas vaadata.

Samuti on kunstiliselt tasemel filmi pisem keskkond: linn, kus iga nurga pealt vaatab vastu uuenduslik ja innovaatiline keskkond. Ka inimesed on tulevikuinimesed, kes käivad ringi, räägivad samal ajal telefoniga, surfavad väikeste ekraanide peal internetis. Kõik on ehe, kuid ka üksik.

Joaquin Phoenix on samuti tasemel, sest kui meenutada tema eelnevaid rolle, siis need ongi temalt kõik nõudnud sellise üksiku ja kurvameelse inimese mängimist. Ja kuna see on tal juba sisseharjunud, siis sai ta hästi hakkama.

Kuid tuletan meelde, et film sai ka Kuldgloobuse parima stsenaariumi eest. Ja kui aus olla, siis selles suhtes polegi mööda pandud, sest stsenaarium on filmil tõepoolest tasemel, täis üllatusi. Filmile ära ka Oscar, samuti parima stsenaariumi eest.

Kõik need, kes tahavad näha, mida tehnika meie sotsiaalsusega teeb, soovitan filmi vaadata. Sama soovitan ka neile inimestele, kes suhtlevad reaalselt inimestega väga vähe.

Ehk see aitab neil aru saada, kui koomiline võib olla ainult facebooki või telefoni vahendusel inimestega suhelda.

Film saab minult 10 punkti, sest oli tõepoolest soe, südamlik ja romantiline. Film oli kõike seda, mida inimesed iga päev vajavad, kuid ei saa.