Maiken on olnud Oti lauluõpetaja ning Oti antud maksimumpunktid Maikenile tekitasid netikommentaatorites küsimusi. Samuti arutleti, et Rolf Roosalu andis kõrgeimad punktid oma headele sõbrannadele Tanjale ja Maikenile ning Maarja ansamblile Traffic, kes kuulub tema elukaaslase Fred Kriegeri firma managementi alla.
Ott aga kummutab selle loogika kiirelt. «Trafficu poisid on ka minu väga head sõbrad ja tuttavad – oleme koos koolis käinud, pidu pidanud ja aega veetnud. Oleksin pidanud siis ka neile kõrgemad punktid andma, aga andsin ainult 2, ja Sandra, kellega oleme palju projekte teinud ja duette laulnud, sai minult vaid 4 punkti. Lenna, kellega mul on duett ning kellega ma olen käinud suve- ja jõulutuuril, sai 5 punkti,» selgitab Ott ja lisab, et uued tulijad said temalt palju kõrgemaid punkte kui vanad sõbrad – Super Hot Cosmos Blues Band 9 ja Wilhelm 7 punkti. «Kui Maiken oleks teinud lõbusa polkaloo, kus oleks laval ringi tatsanud ja laulnud, siis ma ei oleks talle nii kõrgeid punkte andnud,» muigab Ott.
Ta usub, et žürii hindas laule väga õiglaselt, ja subjektiivsus hindamisel on tavaline. «Kui meid žüriisse kutsuti, öeldi konkreetselt, et hindaksime neid laule, mis meile meeldivad, mitte ei mõtleks selle peale, mis Eurovisionile sobida võiks.» Seda, et žürii arvamus igaühele ei meeldi, peab Ott paratamatuseks. «Inimesi, kellele miski ei meeldi, on kogu aeg. Ükskõik, mis süsteemi sa välja mõtled või kelle kaasad – alati leidub keegi, kellele see ei meeldi. Ja see on loomulik. Praegu on paraku selline süsteem ja reeglistik ning kui see kellelegi ei meeldi, siis ärgu vaadaku seda saadet. Ma pole kohanud ühtegi formaati või kuldset keskteed, mis kõigile meeldiks.»
Olavi Pihlamägi: Svenile tehti kambakas!
Eurovisioni-ekspert Olavi Pihlamägi aga arvab, et natuke onupojapoliitikat «Eesti laulu» finaalis ikkagi tehti. «Paraku see nii käibki ja selles ei ole midagi imelikku. Nii seda peabki võtma.»
Pihlamäe hinge jäi näiteks närima see, et Sandra Nurmsalu esitatud lugu žürii punktidega eelviimasele kohale platseerus. «See, et Svenile kambakas tehti, ei meeldinud mulle üldse. Ta on vaieldamatult andekas helilooja,» ütleb Pihlamägi ja arvab, et Sven Lõhmuse kirjutatud laulule «Kui tuuled pöörduvad» tehti meelega liiga. «Ta on liiga edukas olnud,» usub Pihlamägi. «Punktidega saab väga ilusti ära teha. Öeldakse, et mulle see laul väga ei meeldinud, aga tegelikult pannakse asi väga karmilt paika. See polnud nii vilets laul, et eelviimaseks jääda. Eurofännid ei oleks seda muidu esimeseks hääletanud – see on täiesti eurolaulu võtmes tehtud.»
Teisalt ei mõista Pihlamägi, kuidas hääletas žürii esimeseks ansambli Super Hot Cosmos Blues Band. «Ma ei taha öelda, kas see on hea või halb laul, aga mulle meenutab see kõige rohkem salooni, kuhu purjus kauboi sisse taarub. Teisalt olen ma ise olnud saalides, kus esineja, kellest midagi ei oodata, tuleb lavale ja üllatab. Võimalik, et Nokias üllataski just see bänd kõige rohkem.»
žüriisse pooled Eestist ja pooled välismaalt
«Eesti laulu» finaali žüriisse kuulusid Maarja-Liis Ilus, Erkki
Pärnoja, Rolf Roosalu, Getter Jaani, Siim Nestor, Ott Lepland, Koit Raudsepp, Els Himma, Leslie Laasner, Siiri Sisask ja Tõnis Mägi. «Žürii koosseisu kohta ei ütle ma midagi halba,» sõnab Pihlamägi, kuid usub, et ka žüriid on võimalik kokku panna nii, et lõpptulemus saaks selline, nagu korraldaja soovib. «Kui mina olen ürituse korraldaja ja tahan, et keegi saaks kõrgemaid punkte, siis ma valin žüriisse inimesed, kelle muusikamaitsele üks või teine esineja läheneb.»
Olavi Pihlamägi ütleb resoluutselt, et täiesti objektiivset žüriid, kes võistlust hindaks, on Eestis absoluutselt võimatu kokku panna. «See on võimalik vaid siis, kui on puhtalt välismaa žürii. Välisekspertide puhul on aga kartus, et nad hindavad laule, mõeldes, et kui hääletavad ühe või teise tugeva loo poolt, on see konkurendiks nende maa mitte nii tugevale loole.» Ainsa objektiivse hindajana näeks Pihlamägi žüriid, mis koosneb pooleks Eesti ja välisekspertidest. Ka žürii ärajätmine oleks variant, kuid üldine trend Eurovisionil on ikka see, et võitjad selguvad žürii ja rahva tulemuste põhjal.
Tanja poolt hääletas superfinaalis 53% helistajatest
«Eesti laul 2014» finaali võitis Tanja lauluga «Amazing». Valik kümne võistluslaulu vahel tehti kahes voorus. Esimeses liideti žürii poolt ja telefonihääletusel antud punktid. Nende põhjal pääsesid superfinaali edasi Tanja looga «Amazing» ja Super Hot Cosmos Blues Band palaga «Maybe-maybe».
Rahvahääletuse tulemusel võitis superfinaali esikoha Tanja. Eesti laul «Amazing» kõlab Eurovisioni lauluvõistluse I poolfinaalis 6. mail. Lõppvoorus hääletati 57 272 korda ja Tanja kogus 53 protsenti häältest. Muide, Tanja ja Super Hot Cosmos Blues Band astusid mõlemad esimest korda üles esimeses poolfinaalis ja kogusid seal žürii ja publikuhääletuste tulemusena võrdselt punkte. Tanja sai enim hääli publikult.
Superfinalistid Tanja ja Super Hot Cosmos Blues Band said Eesti Esitajate Liidult kumbki 1000 eurot stipendiumi ning Eesti Autorite Ühing pani võitjale peapreemiaks välja 2000 eurot.
«Eesti laul 2014» paremusjärjestus
lõplik koht žürii publik
Tanja 1. koht 4. koht 2. koht
Super Hot Cosmos Blues Band 2. koht 1. koht 1. koht
Traffic 3. koht 3. koht 4. koht
Lenna 4. koht 2. koht 6. koht
Sandra Nurmsalu 5. koht 9. koht 3. koht
Norman Salumäe 6. koht 6. koht 7. koht
Brigita Murutar 7. koht 10. koht 5. koht
Kõrsikud 8. koht 7. koht 8. koht
Wilhelm 9. koht 5. koht 10. koht
Maiken 10. koht 8. koht 9. koht
Olavi Pihlamägi igatseb tagasi aegu kui Eesti eurolaulu sai/võis kirjutada vaid käputäis heliautoreid. Ühesuguse malli ja šriftiga. Otsige välja Eesti Laul (maeiteanüüdmisaasta) vaheklipid, mis kandsid üldpealkirja "Pean saama eurovisioonile muidu suren", rahvale naerutamiseks tehtud looming. Ei tule tuttav ette? Vat needsamad lood ongi Lõhmuse stiil. Aga need kõik oleks ju võidud tuua esitusele laia publiku ette. Ja kujutan juba ette, milline edu, milline häältearv kerkinuks.
Kas isu täis ei saa juba? Maailm muutub ja elu areneb kuid veel üks mees, Pihlamägi, kardab endiselt kõrtsis nätsu talla alla astuda. Heh, ta kardab isegi kõrtsi minna. Huvitav, kas õudusvärinad seda meest oimetuks ei rappinud kui Lordi koletised Eurovisiooni võitsid?
Eesti poolfinaalides tehakse alati superhea esitus. Eestlased on rahvas, kes jalgpallistaadionil, pidudel, lauluväljakul võimsana kõlada võtavad. Eestlased on originaalsed, musikaalsed, teostusvõimelised. Nii klassikalistel, folkloori või popmuusika lavadel. Kas teate, et Euroopas meid väheke kadestatakse, meie Eurolaulu jälgitakse erilise hoolega. Just tema originaalsuse ja omapära tõttu. Ei friikaid, ei hot dogi siit ei otsita. Veel vähem nätsu, kulla Pihlamägi.
Ja veel. Eesti muusikud on üksteist austav ja armastav koosseis. Oh, oleks pooltki kommentaariumis nõnda.
Ei väsi kordamast. Oli väga hea finaalvõistlus!