Eino Baskin Foto: TAIRO LUTTER
Inimesed
4. märts 2014, 07:00

Eino Baskin: «Nendes multikates ei olnud ühtegi nalja, see oli puhas utoopia!» (54)

ETV režissöör René Vilbre arvas juba enne «Eesti laulu» finaali, et vaheklippide tegelasest Vanamehest saab rahvuskangelane, ja tabas naelapead. Pudistav härra ei jätnud kedagi külmaks: ühed kiidavad teda taevani, teised neavad maapõhja.

«Need klipid olid pea eranditult selle saate kontseptsiooni mittesobivad – jõhkrad, julmad, huumorivabad,» kirjutas üks netikommentaator. «Mind muutsid need klipid kurvaks. Nii vaimust vaesed ja mõned ka vanasõnaga väga lõdvalt seostatavad. Samuti olid liiga venitatud, nagu pikatoimelistele inimestele mõeldud. Kas eeldati, et kõik on «Eesti laulu» vaatamise ajal umbjoobes?» küsis teine lugeja.

«Superhea huumor, lahe ja igatpidi sobiv konkursile «Eesti laul», kuna kasutati vanasõnu. Iva mõistmiseks peab terane olema!» leidus vastukaaluks ka pooldavaid arvamusi.

Kivirähk: huumor peabki olema üle võlli keeratud

«Minule väga meeldisid need vaheklipid ning «Eesti laul» oli minu jaoks sõu, kus neid vaadata. Laulud olid pigem need, mis vahele tulid,» viskab kirjanik Andrus Kivirähk suursuguse ürituse üle nalja. «Olin «Vanamehe» animatsiooni ka varem näinud ning see on mulle alati meeldinud. Miks? Seda on raske seletada ja põhjendada, lihtsalt meeldivad ja kõik,» on Kivirähki arvates võimatu huumorit lahata ja analüüsida. Ta leiab, et nalja iva seisnebki asja üle võlli keeramises, ning nali peab tabama kuulajat nagu välk: «Huumor peab olema ere, terav, kütma kirgi ja meelde jääma. Kui nali on mage, mis mõtet seda siis üldse teha on?

Selge see, et pärast selliseid huumoriasju nagu «Vanamees» või «Tujurikkuja» ilmub kuskilt välja Heimar Lenk, kes ei ole asjaga rahul ja hakkab kriitikanooli pilduma, kuid see on paratamatu. Ma usun, et «Vanameest» pole tegelikult massiliselt maha tehtud, vaid asi on pigem selles, et paarkümmend lolli tekitasid kuskil foorumis ärevust ning võtsid teema üles,» on Kivirähk kindel, et eesti rahvas ei pea «Eesti laulu» ajal nähtud naljakilde läbinisti negatiivseks. «Mina sain sellest huumorist väga hästi aru ja peategelase ehk Vanamehe diktsioon, mida mõned kommentaatorid on pidanud kohutavaks, oli minu jaoks täiesti selge. Võib-olla need inimesed ei saanud tegelaskuju hääldusest aru, sest võtsid teleka ees napsu ja lobisesid. Vaadaku siis asjad üle!» soovitab kirjanik. «Vaheklipid ei olnud kindlasti piinlikud ning mina nautisin neid isegi rohkem kui esitatud laule,» tunnistab ta.

Eino Baskin: need klipid olid utoopia!

Aastakümneid ise komöödiaid teinud ja mänginud näitleja Eino Baskin arvas, et «Vanamehe» vaheklippides ei olnud ühtegi nalja. «Mis naljast saab juttu olla, kui üks tegelane lihtsalt karjub teise peale? See mõjub kuidagi solvavalt,» leiab vanameister. «Ausalt öeldes ei saanud sellest niinimetatud huumorist aru. Ei mõistnud ka seda, mis žanriga on tegu, kas see on komöödia, satiir, farss, multikas... Täiesti arusaamatuks jäi seegi, kellele need on suunatud,» ei mõistnud Baskin «Vanamehe» ja lauluvõistluse seost. «Tänapäeval on üldse moodne teha asju, mõtlemata selle peale, kellele need suunatud on, kus neid näidata ja kuidas neid tele-eetriga ühendada. Nendes multikates ei olnud ühtegi nalja, see oli puhas utoopia! Ütelge, kuidas saab see morda olla seotud lauluvõislusega? Kui mina oleks saate toimetaja, ei laseks ma seda üldse eetrisse!» ütleb vanameister resoluutselt.

«Üks aasta, kui esinemiste vahel viskasid nalja näitlejad Ott Sepp ja Märt Avandi, oli huumor võistlusega seotud ja moodustas terviku. Kas seekord olid asja teinud NO99 teatri inimesed? Neist võib selliseid asju uskuda,» ütleb Baskin.
Saanud teada, et naljavideote autorid, režissöör Peeter Ritso ning stsenarist ja näitleja Mikk Mägi, on tuntud joonisfilmilooja Priit Pärna õpilased, imestab Baskin: «Tundub uskumatuna, et multika tegid Pärna õpilased. Pärn on ju geniaalne, aga see üllitis jääb minu jaoks kaugeks.»

«Vanamees» sai alguse omavahelisest naljast

«Saime tuttavaks, kui läksime Kunstiakadeemiasse animatsiooni õppima. Käisime tihti koos suitsetamas ja siis Peeter tegi suitsunurgas alati seda vanamehenalja, sealt hakkas see külge kuidagi,» rääkis «Eesti laulu» vaheklippide üks autoritest, näitleja ja stsenarist Mikk Mägi (paremal) saates «Ringvaade». Klippide režisöör on Peeter Ritso.
Naljad mõeldi välja ühiselt. «Enda jaoks on need küll naljakad. Ma loodan, et teiste inimeste jaoks ka,» rääkis Mikk Mägi «Eesti laulu» finaali eelõhtul «Ringvaates». Kommentaariumides on «Vanamehe» nalju nimetatud ka jõhkrateks. René Vilbre sõnul olid finaalis näidatud klipid võrreldes YouTube’is üleval olevate videotega siiski toimetatud. «Vanamees» olnud sätitud sellisesse formaati, et kõlbaks ka lastel vaadata. Näiteks ei kasutatud roppe sõnu.

«Tegelikult meil üks osa tsenseeriti ära ka,» tunnistas Mikk Mägi «Ringvaates».
Õhtuleht palus noortel filmimeestel «Vanamehe» tegemisest rääkida, kuid nad ei soovinud seda teha.

Mikk Mägi ja Peeter Ritso on Priit Pärna endised õpilased. Mikk on praegu juba Pärna kolleeg ja töötab animatsiooniosakonnas arvutimeistrina. Pärn on näinud vaid ühte klippi, kus lammast aiast läbi aeti. «See on koolijärgne toodang, nii et ma pole sellega otseselt seotud,» räägib Pärn. «Kui ma ühte olen näinud, siis ma ei oska kommenteerida. See, mis ma nägin, seal erilist huumorit ei olnud, aga selleks, et kommentaari anda, peaks nagu nägema kõiki.»