mind häisri selleaastases loomingus see, et paljud kasutasid..ühtsedasama meloodiajuppi ja kui siis seesamune refrään mitu korda korduvate ühtmoodi komponeeritud ridadega veel täispikkuses ja sealjuures sedasamust refrääni kolm korda kõrvade piinamiseks kohustuliku kuulmise hulka arvata für-elises, haugatamises, värvideeeees, rambivalguseeees..cold sould..j.ne-- no nii tüütu!
Alles ta siin kuulutas, et kavatseb võita, ei taha jälle teiseks jääda. See selleks. See stiil, mida ta viljeleb... No kaua sellist tüüpi muusikat lihtsalt ei taha kuulata. Eriti kohutavad on viimasel ajal laulusõnad. No tegi mõnda aega, aitab küll! Otsigu omale uus laulukirjutaja! Praegu jääb tema hääl lihtsalt vangi! Toon näiteks dueti Leplandiga, Sinuni oli vist pealkiki. Vot see oli laul: ilusad sõnad, kaunis muusika ning kaks võrratut lauluhäält!
ei olnud lihtsalt eurovisiooni lugu. Aga poole hullu, sest see lugu ei ole kirjutatud eurovisiooni poolt (nagu Taja lugu.) Supernoova on ja jääb minu lemmik lugu! :-)
Selle lauluga on säändene asi. Igati hea ja kuulatav. Natuke omapärast helikeelt nagu ikka Raua loomingus. Sealjuures see väga vinge soolo, mille kulminatsiooniks on raugemine tagasi algusesse. Aga. Ma kardan, et Supernoova jõudis publiku ära tüüdata. Muusikaga on nii, et mõned loomingulised üllitised võivad isegi kehvemal tasemel esitatuna end ajapikku kuulaja kõrvades kehtestada ja muutuda neile omaseks. Mõned vastupidi, kipuvad end kordamisega tapma. Lenna esilauluga juhtus just viimane. Nii kui eurokell kukkus hakkas supernoovade sadu. Mingil hetkel tundsin vaistlikult kiusatust raadiokanalit vahetada. Ja veel. Mulle tundub, et ma pole ainus, keda järjest enam hakkasid häirima sõnaderead - ükski koer ei haugata, viimne uks kui paugatab. Miks nii, ma ei tea! Lenna on isiksus ning tema ja bändi ainus eesmärk oli võit. See kumas läbi igast rakust. Neljandat kohta ei saa pidada heaks kui minnakse maksimumi võtma. Õigus on Lennal kui ta ütleb, et konkurente, ja häid konkurente oli sel aastal palju. Ma olen uhke tänavuse finaalkontserdi üle. Kuulajale-vaatajale pakuti palju põnevat, erisugust ja head muusikat. Sealhulgas säras ka Supernoova. Kahtlemata. Tänud!
Seda oli ta laval olekustki näha, et ta ei läinud võitma. Tüdinenud olek, kätega suvaline vehklemine, viimast välja ei pannud ei häälega ega emotsioonidega.
Mu arust on Lenna lood lihtsalt kõik liiga sarnased juba - ei üllata, ega köida enam... Helipilt/kõla üksluiselt sama... Umbes sama nagu teadatuntud Laisaar- Kotkas-Paulus vorbitav toodang.
KOMMENTAARID (15)