Inimesed

Ilmar Raag Kesk-Aafrika missioonist: ka parima tahtmise korral ei saaks ma olla Rambo! (7)

Juhan Mellik, 27. veebruar 2014, 07:00
Erariides: Ilmar Raag Kesk-Aafrika Vabariigis tõlgina töötades mundrit selga ei pane – nii on lihtsam kohalike elanikega kontakti saada. Foto: STANISLAV MOSHKOV
"Tapma on vale sõna," arutleb peatselt tõlgina Kesk-Aafrika Vabariigi kriisikoldesse siirduv filmitegija Ilmar Raag. "Sõnastaksin teistmoodi: olen vajadusel valmis omaenese elu päästma."

Tegelikult Raagi kuhugi rindele ei saadeta ja oma igapäevatöös hakkab ta kandma erariideid – et kohalikes elanikes mitte hirmu ja umbusklikkust tekitada.

"Mina lähen sinna tõlgina. Isegi parima tahtmise korral ei saaks ma end kujutleda mingisuguse eesliinil möllava Rambona," selgitab ta missiooni olemust.

Mis vägi see ikkagi on, mis viib ühe eestlase kodust nõnda kaugele võõrasse riiki ja võõrasse konflikti?

"Kui välismaailm mitte midagi ei teeks, lõpeks olukord kurvalt," ütleb Raag. "Aga sekkudes on vähemalt võimalus, et asjad paranevad."

Konflikti olemuse on ta endale selgeks teinud.

"Me ei lähe sinna okupeerima, meil ei ole mingisugust programmi hakata valitsust kukutama," rahustab ta skeptikuid, kellel on veel meeles värsked Afganistani ja Iraagi kogemused.

"Kui kohalikud ütlevad, et minge ära, siis me seda ka teeme," sõnab Raag.

"Loomulikult tahaks aidata iga maailmas toimuva ebaõigluse korral, aga alati pole see võimalik," nendib režissöör.

"Aga praeguses poliitilises olukorras saab seda teha."

Kõigile missioonil osalevatele meestele kehtivad jõu rakendamisel ranged piirangud, mida rõhutati väljaõppe ajal korduvalt. Püssitoru võib tõsta ainult hädaolukorras, relvitut inimest tulistada ei tohi.

"Muidugi võivad sellega seoses tekkida teatud raskused," möönab Raag. "Nagu varem on juhtunud näiteks Afganistanis – mingist majast avatakse su pihta tuli ja natukese aja pärast astub sealt välja mees, kellel pole enam relva käes. Kinni pidada teda saab, aga maha lasta mitte."

Raagi sõnul on suur osa Kesk-Aafrika Vabariigis toimuva kohta käivast infost pigem eurooplaste väljamõeldis.

"Kui lugeda kohalikke ajalehti, siis seal pigem imestatakse, et mida need valged räägivad."

Vastasseisus ollakse rohkem hõimuliste kuuluvuste järgi.

"Suur vastasseis moslemite ja kristlaste vahel on samuti rohkem eurooplaste väljamõeldis," ütleb Raag. Seda enam, et valdavas osas järgivad mõlemad osapooled eelkõige kohalikke animistlikke loodus­usundeid.

Mingeid pooli rahusõdurid mõistagi valima ei hakka.

"Praegu tegeldakse rohkem tegelikult moslemite kaitsmisega," teab Raag. Kuna viimased on riigis suures arvulises vähemuses, on veritasuoht kristlastest enamuse poolt suur, kuigi paljud islamiusulised on juba relvad maha pannud.

Raag kinnitab, et valged sõdurid püüavad avalikkuse ees silma torgata nii vähe kui võimalik – samuti nagu praegugi mehitavad kõikvõimalikke kontrollpunkte pigem aafriklased ja prantslased seisavad tagaplaanil.

"Euroopa Liit on seal üldse selleks, et Aafrika Liidu väed jõuaksid koguneda ja pakkuda piisavalt vajalikku tuge," räägib filmitegija.

"Plaanide järgi arvestatakse, et missioon tuleb lühiajaline."

Kuidas aga Euroopa koloniaalimpeeriumi lagunemisest alates küpsenud konflikt hõimude vahel kunagi laheneda võiks, pole teada.

"Nii suur tüli võib hõõguda veel mitmeid inimpõlvesid," nendib Raag.

Erilist hirmu Musta Mandri südamesse sukeldudes ta ometi ei tunne. "Ma sõidan Eestis kogu aeg autoga," põhjendab Raag.

"Statistika järgi on mul siin liikluses suurem tõenäosus surma saada kui Kesk-Aafrikas missioonil olles – seal on vist kaks prantslast seni hukkunud."

Kriis Kesk-Aafrika Vabariigis

Vastasseis elanikkonna kristlastest enamuse ja moslemite vahel eskaleerus eelmise aasta aprillis, kui moslemirühmituse Séléka mässulised kukutasid võimult president Fran?ois Bozizé.

Tema asemel võttis koha sisse moslem Michel Djotodia, kes ei suutnud aga islamimässulisi kontrollida ega riigis lokkavale vägivallale ja kättemaksurünnakutele piiri panna.

23. jaanuaril valiti uus riigipea, kelleks esimest korda KAVi ajaloos sai naine, pealinna Bangui endine linnapea Catherine Samba-Panza. Tema rahuüleskutsetele pole vaenupooled reageerinud.

Prantsusmaa peab oma endises koloonias 1500 sõdurit. Märtsis lisandub neile Euroopa Liidust 500 meest, nende seas 55 eestlast.

Samal teemal

1. august 2015, 08:00
Naispresidendiga riikidel on esileedi asemel esihärra
31. oktoober 2014, 13:26
Ilmar Raagil on varuks mitu Venemaaga seotud projekti, kuid koostööfilmid on seal praegu külmutatud
6. september 2014, 10:12
Leitnant Ilmar Raag: praegusel ajal võib juhtuda, et tugevam armee võidab kõik lahingud, aga kaotab sõja
26. juuni 2014, 16:27
Ilmar Raagi uus film vallutab Venemaal südameid

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee