Film

"Kapten Phillips": tõsielusündmus ookeanipiraatidest (3)

Toomas Reisalu, ajakirjanik, 27. veebruar 2014 12:46
Foto: AP / Scanpix
"Kapten Phillips" ("Captain Phillips", 2013) on film, mida peaks vaatama iga eestlane, sest räägib loo veteavarustel tegutsevatest piraatidest ja nende ohvritest.

Kuna ka eestlased on viimaste aastate jooksul kodumaal sõjaväelise tegevteenistuse lõpetanud ja piraadiküttideks läinud, siis peaks film Eestis eriti furoori tekitama ja vaatajaid saama. Seda ka põhjusel, et hetkel on Indias vahistatud kümmekond eestlasest piraadikütti.

Ehe ja tõepärane film

"Kapten Phillips" räägib tõsielul põhineva lkoo aastast 2009, mil USA kaebalaev MV Maersk Alabama sõitis Aafrikasse, et sinna viia süüa ja varustust. Teel Somaaliast mööda nähti äkitselt lähenemas kahte Somaalia piraate täis paati.

Sealtmaalt üritab kapten Phillips teha endast sõltuva, et hoida piraadid laevast ja meeskonnast eemale.

Peale pikka ja ohtlikku võistlust pääsevad piraadid siiski laevale ja algab tulihingeline ülekavaldamine ja võitlus ellujäämise nimel. Samas loodavad piraadid lihtsat raha teenida.

Nagu juba mainisin, siis räägib film tõsielul põhineva loo USA kaubalaev MV Maersk Alabama kaaperdamisest 2009 aastal, mis oli viimase 200 aasta jooksul esimene omalaadne kaaperdatud laev.

Tuleb tunnistada, et film on väga ehe ja tõepärane. Plussiks on seegi, et film ei räägi mitte ainult ühe poole lugu, vaid keskendub mõlemale osapoolele – nii kaaperdajatele kui ka laevas olijatele.

Somaalia piraatide elu pole tõepoolest kiita. Kõige hullem on see, mis põhjustel nad kaaperdamistega tegelevad.

Samas häirib asjaolu, et tegemist on süsteemiga, kus töö tegijad, ehk kaaperdajad, ise ei teenigi suurt midagi. Peamine kaaperdamisest tulev tulu läheb ikka ninameestele, kes istuvad samal ajal kuskil villades ja naudivad merevaadet.

Kurvastav on, et Somaalia piraadid ise tulevad jube vaesest keskkonnast, kuid neil on siiski suured unistused, mis neid tegutsema motiveerivad.

Filmis ka räägib kõigest sellest ja tuleb tunnistada, et see on kõhe ja tekitab samas ka kaastunnet nende väga pahade inimeste vastu.

Film on selles suhteski õnnestunud, et inimtüübid, kes on piraatideks valitud, lausa rõhutavad seda ebaõiglast süsteemi, mis laevade kaaperdamise süsteemis valitseb.

Linateos keskendub ka laeva kapteni töö ja eraelule. Näitab ära, mis on tal valesti, mis hästi. Selles suhtes on hea, et pikk film pole ainult ülevaade loost ja isikutest, vaid räägitakse ka peategelaste lood lahti. Seega ei hoita mitte millegagi tagasi.

Film võib üllatada Oscarigaalal

Kuldgloobuste jagamisel ei läinud filmil hästi, kuigi oli seal kolmes kategoorias nomineeritud. Oscarite jagamisel, kus film kandideerib kahele auhinnale (parim film ja meeskõrvalosa) võib aga teisiti minna.

Ma ise ennustan, et parima filmi Oscar jääb küll võtmata, aga parima meeskõrvalosa tiitel võib siiski tulla, sest selles kategoorias pole erilisi vastaseid. Samas tuleb tunnistada, et Jared Leto ("Elujanu") võib siiski puhta töö teha ka seekord. Nii nagu juhtus ka Kuldgloobuste jagamisel.

Piraatide pealik Muse, keda mängib Barkhard Abdi, on samuti veenev. Kui filmi lõpuni olin vaadanud, siis mul oligi selline tunne, et eestlastest piraadikütid peavadki iga päev just selliste Muse taoliste tüüpidega rinda pistma.

Piraatide poolt on liiga palju karjumist, mis hakkab pikapeale häirima. Samas ma ei kujuta ettegi, kas päriselus ka piraadid nii palju karjuvad. Pigem ikka ähvardavad röövituid nii põhjalikult, et poleks vaja teist korda enam karjuda.

Filmile annan 9 punkti ja soovituse endale see film kindlasti muretseda ning ka ära vaadata.

Samal teemal

26.03.2014
Laevakaitsja: "Sellist asja nagu piraadikütt pole olemas. Oleme lihtsad turvamehed."
07.03.2014
"Temake": näitab, mis toob tehnika tulevikus inimsuhetesse
21.02.2014
"Monumendimehed" näitab, et inimelu on kunstist tähtsam
18.02.2014
"Nebraska" räägib usust ja raamidest väljaspool mõtlemisest

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee