"Mille poolest 26. veebruaril sajandat sünnipäeva tähistanud Eesti esimene mängufilm "Karujaht Pärnumaal" on eriti põnev: teadaolevalt ainsana maailmas algab meie mängufilmiajalugu poliitilise satiiriga," rõhutab filmiajakirjanik Jaak Lõhmus filmioperaator Johannes Pääsukese vändatud filmi (mille lavastajaks oli mõnedel teadetel Vanemuise teatri parukameister Tõnis Nõmmits) ajaloolist aspekti.
"Teistel oli esimese mängufilmi aluseks kas sentimentaalne Jenoveva lugu, midagi tuttavat oma maa kirjandusest, komöödia (nagu soomlaste salaviinavedajate lugu) või siis mõni piiblistseen," märgib Lõhmus.
"Aga et linale tuleb võitluslik päevapoliitiline film ning et koos esilinastusega ilmub samal päeval Postimehes ajakirjanik Jaan Karu artikkel Pärnu linnapea valimiste teemadel, siis see oli midagi erakordset!"
Film läks maksma enam kui 300 tsaariaegset rubla, millest 300 andis Tartu kino Imperial omanik Aleksander Tippo.
"See oli väga suur raha, selle eest oleks saanud osta ühe lehmakarja ehk 60 lehma," teab Lõhmus.
"Karujahi" pikkuseks on 14 minutit. Kas sama pikk oli film ka algselt? Lõhmuse sõnul võib selle üle vaielda.
"Sest Karl August Hindrey kirjutab Postimehes pärast filmi esilinastust, et filmile anti Tartu politseiülema käsul kõvasti kääre, kuna politseinikke oli näidatud liiga uhketes mundrites. Aga kui midagi on ka kärbitud, on küsimus vaid minutis."
Kindlad tõendid puuduvad ka selle kohta, kas filmis mängivad Vanemuise näitlejad või teevad seal kaasa Johannes Pääsukese ja teiste asjaosaliste amatööridest sõbrad ja tuttavad.
"Kuigi on näha, et mingid näitejuhtimise alged on tegelastel olemas, nii et teatud ülesanded neile ikka anti," usub Lõhmus.
Tema sõnul on märkimisväärne veel see, et karujahiliste juhi parun Frackmanni prototüüp on filmis nähtavale näitlejale väliselt väga sarnane Pärnu suurärimehest linnapea Otto Brackmanniga.
Järgmine Eesti mängufilm "Armastuse pisielukas" sündis alles seitse aastat hiljem, kuid pole säilinud.
"Karujaht Pärnumaal" oli Pärnu linnas keelatud
"Karujaht Pärnumaal" esilinastus Tartu kinos Ideal 13. veebruaril (s.o uue kalendri järgi 26. veebruaril) 1914.
Samal ajal ilmus ajalehes Postimees ajakirjanik Jaan Karu põhjalik ülevaade Pärnu linnavolikogu valimistest. Filmi inspiratsiooniallikaks ongi ajakirjanik Karu ja Pärnu linnapea Otto Brackmanni kohtuvaidlused 1913. aastal (kus Karu lõpuks võitjaks jäi) ning eestlaste-sakslaste valimisvõitlus sama aasta lõpus toimunud linnavolikogu valimistel.
Karu, kellele saksad jahti peavad, sümboliseerib seega filmis eestlasi. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu. Filmi kulminatsiooniks on hetk, kui karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni.
Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info tekstina, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus.
Film oli Eestis väga edukas. Seda näidati 1914. aasta veebruaris Tartus paari päeva kestel, märtsis esitati ka Võru ja Viljandi kinodes.
Pärnus "Karujahti" avalikult ei näidatud (see olevat keelatud olnud), küll aga väidetavalt kinnisel seansil Endla teatris. Tänaseni pole selge, kas eestlaste tehtud esimest mängufilmi näidati ka Tallinnas.
Brackmann (teadmiseks artikli autorile: Brackmanni eesnimi oli mitte Otto, vaid Oscar) oli pikaaegne populaarne ja hinnatud Pärnu linnapea, keda austasid nii sakslased kui ka eestlased. Karu jällegi oli puhas aferist, hingelt kaabakas, kes tegutses järjepanu ebaausate võtetega ja valedega, peaasi, et sai tüli üles puhuda. Tihti tegutses ta koos punastega.
Niiviisi keedeti kokku võltsingutel põhinev film, mis sobis vaid agressivsetele rahvuslastele.
Ajalugu peab tõele põhinema! Ei maksa taolisi võltsinguid haipida.
Pärnu ajaloolane.