KAS NÜÜD TAANI?: «See on huvitav, et nüüd finaali sain. Viis aastat tagasi olin palju noorem ja, olles nüüd ema, on kogemustepagasit muusiku ja inimesena palju juurde kogunenud,» räägib 2009. aastal Moskvas Eurovisionil Eestit esindanud Sandra Nurmsalu, kes «Eesti laulu» teisest poolfinaalist finaali hääletati. Foto: Mati Hiis
Inimesed
25. veebruar 2014, 07:00

Sandra Nurmsalu taas finaalis: hea tunne on! (5)

"Osalesin viimati "Eesti laulul" aastal 2009. Ma olen hästi tänulik žüriile ja publikule, et mul on võimalus jälle finaalis olla. 2009. aastal ei olnudki poolfinaale, võistlus toimus esimest aastat ja kohe oli kümme finalisti. Nüüd tuleb seda kadalippu natuke pikemalt läbida," räägib lauljatar Sandra Nurmsalu, kes viis aastat tagasi Eurovisioni lauluvõistluselt Moskvas Eestile 6. koha tõi.

"Hea tunne on," tunnistas lauljatar reede hilisõhtul pärast finaalipääsu.

Ja rõõmustas, et kõik mõtted, mida nad on tiimiga finaaliks planeerinud, saavad nüüd teoks. "Meil on mõned väikesed üllatused, täiendused ja pisikesed muudatused, mis teevad lavashow veel lahedamaks."

Kas see tähendab, et oma edasipääsus oldi algusest peale kindlad? "Kindel ei saa milleski olla, eriti sellise konkursi puhul. Olen oma mänedžeri Tambet Mummaga rääkinud, et kuigi Eurovisionile sõidab vaid üks, siis võitjaid võib olla kakskümmend, kõik poolfinalistid," usub Sandra.

"Kõigil on samad võimalused oma laul lavale tuua, saada kuulajate tähelepanu, leida uusi kuulajaid. See võistlus on väga hea hüppelaud. Kui oskad seda tähelepanu ära kasutada, võid terve aasta ja enamgi veel kontserte anda."

Sandra esindas Eestit 2009. aastal Eurovisioni lauluvõistlusel Moskvas ansambliga Urban Symphony, kus nende lugu "Rändajad" tuli kuuendale kohale. Lauljatar ütleb, et enim on ta vahepeal juurde saanud enesekindlust. "Enesekindlust on minu sees nüüd veel rohkem. Kõige rohkem sain ma Moskvas kogemust lavanärvi mõttes. "Eesti laulu" ja Eurovisioni vahe oli poolteist kuud. Selle aja jooksul mõtlesin ja mängisin ma igal õhtul oma peas läbi seda olukorda, kuidas Moskvas lavale astun. See lava oli tohutult suur, saalis oli 20 000 inimest, kodudes vaatas kakssada miljonit," meenutab Sandra.

"Mõni ütleb, et kui nendele asjadele mõelda, siis tulebki närv, aga minul mitte. Kui teadvustad endale, et see üritus ongi mastaapne ja suur, siis on hirm läinud. Kui selle nii palju läbi mängid, siis on lõpuks lavale minnes väga kodune tunne."

Sandra on ka vahepealsetel aastatel võistlusel silma peal hoidnud. "Silmaringi mõttes olen ma kindlasti kursis ja vaatan seda. Viimastest aastatest on mulle väga eredalt jäänud meelde Loreen – juba see, et kui muidu on artistid laval ja valgus paistab nende peale, siis tema võttis valguse maha ning tema silmi polnud praktiliselt nähagi. See tants, mis ta tegi, ja hääle valitsemine – ta teadis täpselt, mida teeb. Sellepärast ma tahangi sellist show’d vaadata, kuna kõik, kes sinna lähevad, teevad oma asja väga pühendunult ja professionaalselt."

Norman Salumäe: olen päriselt õnnelik!

"Rahustav tunne on. Ma olen päriselt õnnelik! Ma tegelikult ei teagi, mis tunded mind valdavad. Aitäh neile, kes hääletasid, ja neile, kes tegid võimalikuks helilise ja visuaalse poole," ütles Norman Salumäe vahetult pärast finaalipääsu.

Kuna esitus läks hästi, siis lootus finaali saada oli tal päris suur. "Samas oli konkurents piisavalt tihe, seega ei saa siin midagi kindlalt ette teada."

Norman pääses poolfinaali lausa kahe looga – oma sooloprojektiga ja ansambliga August Hunt. "August Hundiga me ei pääsenud finaali, ja mis seal ikka. Oluline oli mõlema koosseisuga hästi esineda ja me andsime kõik endast oleneva."

Samas oli kahe looga poolfinaalis olla pisut keeruline ka, tunnistab Norman. "Vahest ehk tekkis inimestel eelistus, et nad hääletasid ühe laulu poolt ja teise poolt mitte, aga tunne on väga tore."

Norman on Eurovisioni lauluvõistlust vaadanud juba hulk aastaid. "Mäletan, et alati sai mai lõpus enne Tartu rattarallit seda vaadatud. Mõnel viimasel aastal olen vähem vaadanud, aga teleka panen sel ajal käima ikka – kas või taustaks – ja kui kuulen midagi väga ägedat, vaatan ka."

Brigita Murutar: ma ei julgenud edasipääsu loota

"Meeliülendav tunne on! Ma päris ausalt ei julgenud edasipääsu loota. Olen ka varem öelnud, et ma ei mõtle selliste asjade peale ette, kuna see rikub hetked ära. Kui väga loodad ja edasi ei pääse, oled pärast väga kurb, aga kui ei looda, on hea tunne," räägib "Eesti laulu" tänavune pesamuna Brigita Murutar, kes on ainus finalist, kellele žürii nii kaugele jõudmist ei ennustanud. "Väga tore, et rahvas mind toetab. Veel toredam oleks muidugi olnud, kui ka žürii oleks toetanud, sest nemad on ikkagi professionaalid."

Finaaliks plaanib Brigita teha ka mõningaid muutusi. "Julgesime täna (reedel – toim) sel teemal korra mõtteid mõlgutada ja leidsime, et võiks finaalis natuke välimust muuta."

Maiken: üksinda laval tuleb olla mõjus ja tugev

Üksinda ja võimsalt ballaadi "Siin- või sealpool maad" esitanud Maiken kinnitab, et ei karda üksinda laval olla. "Peab lihtsalt olema mõjus ja tugev lauljana. Kui ma selle emotsiooni saavutan, siis arvan, et üksi laval olemine ei ole probleem."

Kas üksinda laval seismine võis olla häältemagnetiks? "Ma ikkagi loodan ja usun, et väline värk ei ole otsustav. Mõjub ikka emotsioon ja laulu sisu," mõtiskleb

Maiken, lisades, et polnud tegelikult edasipääsus üldse kindel.

Enne finaali lubab ta oma esitust kriitiliselt analüüsida ja puudujäägid kõrvaldada.

Oma endiste õpilaste Sandra Nurmsalu ja Norman Salumäe esinemisest rääkides ei ole Maiken kiitusega kitsi. "Sandra on väga stabiilne, väga hea laulja, ta särab laval. Ja Norman… Mulle lugu meeldib kohutavalt ja see lavapilt oli väga leidlikult üles ehitatud. Mulle väga-väga meeldis!"

Silver Laas: oleks olnud morn finaali diivanil vaadata

"Väga hea, kergenduse tunne on. Nüüd on vaja siit edasi minna," rõõmustab ansambli Traffic solist Silver Laas.

"Oleks olnud väga morn seda asja järgmisel laupäeval kellegi juures diivanil vaadata," tunnistab ta, kuid kinnitab, et oleks finaalvõistlusele siiski kaasa elanud. "Seal ju nii palju tuttavaid. Küll nukralt, aga oleks vaadanud."

Traffic on "Eesti laulul" osalenud kaks korda ja mõlemal korral finaali jõudnud. Mõistagi oleks sealt nüüd väljajäämine veel eriti nukker olnud. "Me päris oodata ei julgenud, aga lootsime."

Silver ütleb, et kõik osalenud lood on väga eriilmelised ja erineva karakteriga ning ennustada, kes edasi pääseb ja kes mitte, on raske.

Suuri muutusi Traffic oma etteastes finaaliks ei tee. "Teeme vokaaliga proovi, meil on mõned kindlad kohad, millega võib veel tööd teha. Need polnud halvad, aga alati saab paremini teha."

"Eesti laulu" finalistid

Žürii hääletas 2. poolfinaalist edasi MiaMee, ansambli Traffic, Sandra Nurmsalu, Norman Salumäe ja Maikeni. Publiku häälte lisandumisel vahetas MiaMee välja aga Brigita Murutar. Žüriisse kuulusid: Mart Niineste, Anna Põldvee, Tauno Aints, Valner Valme, Owe Petersell, Erik Morna, Heini Vaikmaa, Olav Osolin, Nele-Liis Vaiksoo, Liis Lemsalu ja Els Himma.

Eeloleval laupäeval, 1. märtsil selgub, kes tänavu esindab Eestit Eurovisioni lauluvõistlusel, mis peetakse 10. mail Kopenhaagenis. Nokia Kontserdimajas astub lavale 10 "Eesti laulu" finalisti.

Lugu / Esitaja / Autorid

• "Amazing" /Tanja/ Timo Vendt, Tatjana Mihhailova

• "Resignal" /Wilhelm/ Lauri Kadalipp

• "Maybe-Maybe" /Super Hot Cosmos Blues Band/ Mati Sütt, Janno Reim

• "Tule ja jää" /Kõrsikud/ Kõrsikud

• "Supernoova" /Lenna/ Mihkel Raud

• "Search" /Norman Salumäe/ Norman Salumäe

• "Für Elise" /Traffic/ Stig Rästa, Silver Laas

• "Siin- või sealpool maad" /Maiken/ Kadri Koppel

• "Kui tuuled pöörduvad" /Sandra Nurmsalu/ Sven Lõhmus

• "Laule täis taevakaar" /Brigita Murutar/ Rainer Michelson, Feliks Kütt