Inimesed

Maailmakuulsate kirjanike veidrusi (3)

Allikas: raamat «Odd Type Writers», 23. veebruar 2014 08:00
Virginia Woolf Foto: Wikipedia
Jack Kerouac

Kuulus Ameerika biitnik kirjutas oma menukaima romaani "Teel" tapeeti meenutavatele poognatele, mida tekitas, kleepides paberilehti üksteise otsa. See meetod võimaldanud tal säilitada pidurdamatut loomepalangut. Sellega ajas ta hulluks kirjastaja, kelle meelest oli niimoodi kirjutatud käsikirja võimatu toimetada.

James Joyce

Romaani "Ulysses" iirlasest autor kirjutas kõhuli voodil lebades suure sinise pliiatsiga. Ühe kuulsa teose aga kribas ta kriidiga papilahmakatele. Põhjus – Joyce oli peaaegu pime ja tema silm poleks peenemat kirja seletanud.

Virginia Woolf

Feministide lemmikkirjanik Virginia Woolf kirjutas püsti seistes. Seda olevat ta teinud kadedusest oma kunstnikust õe vastu – kuna too maalis seistes, ei saanud Woolf temast maha jääda.

Victor Hugo

Prantsuse klassik, kelle teost "Jumalaema kirik Pariisis" teab peast iga kooliõpilane, sulges end otseses mõttes kabinetti, et käsikiri tähtajaks valmis saaks. Et vältida kiusatustki töö nurka visata ja välja minna, pani ta oma rõivad kappi luku taha. Ainsana jäi kapist välja hiigelsuur hall sall, millesse Hugo end varvasteni mässis.

John Steinbeck

Eelmise sajandi suur Ameerika klassik hoidis töötades alati käepärast tosinat teritatud pliiatsit. Pliiatsit hoidis ta nii tugevasti, et kirjastaja saatis talle kantidega kirjavahendite asemel ümmargusi, kuna Steinbecki usinaid sõrmi katsid valulikud mõhnad.

Truman Capote

Ameerika kultusteose "Hommikueine Tiffany juures" autor oli väga ebausklik – ta ei alustanud ega lõpetanud kunagi ühtki tööd reedeti ning vältis kõike, millel ilutses number 13. Kui ta suitsetas, ei tohtinud tuhatoos kunagi sisaldada rohkem kui kolm koni, ülejäänud toppis ta endale taskusse.

Agatha Christie

Briti krimikirjanik, kelle sulest on sündinud Hercule Poirot ja miss Marple, tavatses oma teoseid välja mõelda vannis vedeldes ja õunu mugides.

Alexandre Dumas

Kirjanikul oli tavaks kasutada proosateosteks kindlat tooni sinist, poeesiaks kollast ja artikliteks roosat värvi paberit. Kord reisil lõppes tal sinine paber otsa ning ta pidi kasutama kollast. Dumas oli hiljem kindel, et vale värv mõjutas tema teose kvaliteeti.

Stephen King

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee