MÜTSIFÄNN: Bonzo tunnistab, et igasugu peakatteid on tal kodus virnade viisi. Seda, kui palju tal sonisid, kõvakübaraid, kaabusid ja kübaraid kokku on, ta ei tea, kuid ütleb, et mütsimure on tal eluks ajaks murtud. Foto: TAIRO LUTTER
Inimesed
21. veebruar 2014, 07:00

Bonzo: juba 20 aastat õmbleb mu rõivaid rätsep (9)

"Ma olen selliste mõõtmetega, et naljalt poest riideid ei saa. Tuleb ette, et leian mõnest suvalisest poest toreda jaki, mantli või jope, mis imekombel selga läheb, aga üldiselt olen juba 20 aastat lasknud oma riided rätsepal õmmelda," räägib muusik Andrus Albrecht ehk Bonzo, kuidas ta oma garderoobile täiendust saab.

"Minu eksabikaasal on õmblusfirma ja tema on mulle kogu aeg riideid teinud. Ta teab täpselt, kuidas ja mis. Sealt saan endale kõige paremini selga istuvad riided," räägib Bonzo.

"Kui on hea tuttav rätsep, kes oskab sulle riideid teha, siis jääbki endal üle valida vaid sobiv kangas."

Kuigi on olemas ka suurtele inimestele mõeldud rõivaste poed, kus nad bändikaaslase Jaan Pehkiga vahel tuulamas käivad, ei pruugi sealt siiski midagi head saada. "Reeglina on suurte inimeste riided tehtud nii, et kui muidu tundub, et sobib, siis on asjad nii pikad, et tuleb ikka õmbleja juures ümber teha. Ma ei tea, miks arvatakse, et suur inimene on ilmtingimata jube pikk," ütleb Bonzo.

Ta lisab, et vahel võib siiski vedada ja mõnest poest või second hand kauplusest leidagi endale sobiva rõivatüki, kuid see on õnnemäng.

Kangaid, millest ihukatteid õmmeldakse, valib Bonzo alati ise. On olnud ka juhuseid, kus õmbleja annab oma soovitused või on ateljees mõni tore riie olemas. Nööpide ja lukkude asjus usaldab ta täielikult meistrit. Riide otsimine ei ole aga iseenesest teab mis lihtne töö.

"Viimati käisin üsna mitmes kaupluses ja pettusin täitsa – neis ei olnud suurt valikut. Aga leidsin mõni aeg tagasi suurepärase kangakaupluse. Käisin sel päeval kolmes-neljas kaupluses ja see oli esimene, kus mulle tundus, et olen sinna oodatud," kiidab Bonzo.

Särgid ja kampsunid leiab kaltsukatest

Ta tunnistab, et ega rätsepariided just odav lõbu ei ole.

"Aga ma olen nõus oma rahakotti kergendama, kui saan selga hea riide. Muidugi on igasugune mittemasstoodang kallis," ütleb ta ja lisab, et spetsiaalselt tehtud komplekt pükstest, pintsakust ja vestist võib maksta 400–500 eurot.

Kõige kallimaks kujuneb ehk ülerõivaste – mantlite ja jopede – õmblemine: "Mantlikangas on oluliselt paksem, sinna läheb juurde vaja voodreid ja materjali kõvasti rohkem."

See, kui kiiresti riided valmivad, oleneb puhtalt õmbleja hõivatusest.

"Võib minna üks-kaks päeva, aga ka mitu nädalat." Olgugi et Bonzol on üks rätsep olnud juba kaks aastakümmet, peab ta siiski palju kordi proovis käima – ühe korraga ideaalset asja enamasti ei tule.

"Sõltuvalt asjast käin ühes-kahes proovis. Kui lasen rohkem asju õmmelda, on ka proove rohkem vaja," ütleb ta. "Igasugu asju juhtub – vahel lähed ise suuremaks või väiksemaks. Lisaks on ka kangad, nende langemised ja libisemised erinevad," seletab Bonzo, miks rõivaproove vaja on.

T-särke ega triiksärke ta õmmelda ei lase. "Neid olen saanud kaltsukatest, kus ma aeg-ajalt tuulata armastan." Samuti ei lase ta endale ekstra kampsuneid kududa – ka need pärinevad teise ringi poodidest.

"Üllataval kombel selliseid suuri numbreid ikka on. Küll mõni üksik, mitte nad ei seisa reas."

Kindlaid lemmikkaltsukaid Bonzol pole, kuid igasse uude linna sattudes püüab ta ikka mõne üles leida ja läbi käia. Paar korda on ta rõivaid soetanud ka välismaalt. "Ükskord ostsin Ameerikast ühe jaki – seal olid suures riidepoes asjad lihtsalt nii odavad ja kuidagi sobisid ka."

Õmbleja juures käib korra aastas

Bonzo vaatab oma garderoobi kriitilise pilguga üle umbes kord aastas.

"Ma kannan riided üsna lõpuni ära. Vahel juhtub sedagi, et kangas pole isegi kulunud ega viga saanud, aga tunnen mingil hetkel, et olen asjast tüdinenud," ütleb ta.

"Kuna ma olen ka usin kübarate ja sonide kandja, siis vahel, kui uue peakatte ostan, on selle juurde vaja tellida vastav ülikond."

Muidugi juhtub sedagi, et rõivaste tellimisse jääb paariaastane paus.

"Aeg-ajalt on nii, et kannan ühtesid riideid, siis panen nad kappi ära, kannan teisi ja mõne aja pärast avastan, et ohhoo, mul on sellised asjad ka. Siis lähevad need justkui teisele kandmis­ringile."

Päris garderoobituba muusiku majapidamisse tehtud pole, kuid kolm meetrit lai ja kaks meetrit kõrge riidekapp on magamistoas küll.

"See on piisavalt suur, teiste riided mahuvad ka ära," naerab ta.

Bonzo riidekapis on oma süsteem, kuid nii peeneks ta läinud pole, et asjad kõik värvide järgi ära sätiks.

"Mulle väga meeldib, kui iga riie on omaette puu peal. Mulle ei meeldi mingit pluusi või pükse otsida kolme-nelja pintsaku või pluusi alt," paljastab ta.

"Saan riidekapi uksed avada ja iga rõivast eraldi vaadata, mõelda ja kombineerida, mis millega kokku läheb."