Foto: Kaader filmist
Inimesed
21. veebruar 2014, 07:30

Heinz Valk: "Olen enda jaoks vastuse leidnud – millal ja mille me kunagi võitsime." (7)

"Filmi tegemisel ei saa ajaliselt rohkem süvitsi minna – kaadreid veerandsada aastat tagasi toimunust ning tänapäevast sätiti ritta kaugelt enam kui kaks aastat. Sellest filmist sai omamoodi hea vein – kauane laagerdamisaeg ei tulnud talle mitte kahjuks," räägib Heinz Valk, kellest valminud täispikk dokfilm eilsest Artises jooksma hakkas.

Harva juhtub nii, et tegelane, kellest film tehtud, näeb lõpptulemust esimest korda alles esilinastusel. Heinz Valguga just nii juhtus.

"Ise samuti loomingulise suuna esindajana austan autori tahet. Režissöör Kristjan Svirg­sdeni käe alt tuli tulemus, mis polnud iseenesest üldse halb. Võin peaaegu kihla vedada, et mõne teise autori töölaualt oleks tulnud hoopis teistsugune film. Ja temalgi olnuks õigus. Leida oma vaatenurk ja kontseptsioon."

Revolutsioon sööb oma lapsed - see vana tõde on maailmas kehtima pandud juba mitme revolutsiooni puhul. Nõnda on oma filmi kohta öelnud ka Svirgsden.

"Ei julge nüüd kaljukindlalt ka väita, kas peaksin end tundma ärasööduna," arvab Valk ise.

"Mina tulin enne poliitikast ära, kui mind sööma hakati. See annab eelduse väita, et ma veel praegugi toimetan ikka täie mõistuse ja tervise juures ega saa end kuidagi sööduks pidada."

Muhe habemik räägib, et kinolinalt vastu vaatava tegelasega võib ta üldjoontes täiesti rahule jääda.

"Miskipärast on minu noorusaegade tembutustele ja möllule natuke vähe aega ja ruumi jäetud, kinos räägib juba enamjagu tarku sõnu üks vana mees. Aga imede ime – mina ise olen oma 80-le eluaastale läheneva mehe rolliga ülimalt rahul ega püüagi kusagile kõrgesse kantslisse ronida. See mind enam ei huvita ja pole ka eluks enam vajalik. Ja tegelen just sellega, millega hing ja ihu tegelda jõuab. Ju olen enda jaoks vastuse leidnud – millal ja mille me kunagi siiski võitsime."

Vestluskaaslased on jäänud samaks

On inimesi, kes on jäänud kõrvuti aegade kiuste. Valgule on igaveseks vestluskaaslaseks määratud president Arnold Rüütel, kellega nad kohtuvad vähemalt kolm korda aastas, nüüdne filmi esilinastus oli neljas.

"Oleme koos presidendiga mõlemad Tallinna aukodanikud ja seepärast kohtume kindlasti maikuus aukodaniku päeval, kus meile on viimastel aastatel alati lisandunud ka linnapea Edgar Savisaar. Samuti saame Rüütliga kokku praeguse presidendi lilleaias 20. augustil. Kolmas iga-aastane kindel kohtumine on päeval, kui Toompeal võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon."

Mida Rüütel filmi kohta ütles?

"Mida sellistel puhkudel ikka öeldaks?" muigab Valk. "Ei midagi tarka, sest tarkusi räägitakse mujal. Rohkem püütakse pilduda vaimukusi, levitada head tuju. On ju mingi suure töö kokkuvõtete tegemine. Ja ega ta filmi oma tagasihoidlikul moel ka kiitmata jätnud. Ja kui õhtul Marikaga sängi pugesime, sosistas kaasagi, et tegelikult oli see hea film. Nii et ma ei käinudki kaks aastat aega raiskamas!"

Aga filmi majanduslikku edusse Valk ei usu. Nagu pole seda saavutanud ükski Eesti tõsielufilm.