Rulatüdruk Leticia: "Elukindlustus on mul mõistagi tehtud."

20aastane neiu on enam kui teadlik, et oma ameti juures peab ta tõenäoliselt külastama arste-kirurge rohkem kui paar korda elus.

Esimene suurem operatsioon – randmekõõluste oma – on juba seljataga, kuigi lennujaama metallidetektoritest saab ta veel rahumeeli läbi kõndida. "Tegelikult on mul palju sõpru, kellel on hullult metalli sees," nendib Bufoni. Elukindlustus on Bufonil mõistagi tehtud.

Viimast korda vigastas ta end tegelikult peaaegu täpselt kuu aega enne Tallinna tulekut.

"Aga kohe teisel päeval algas füsioteraapia ja 13 päeva pärast olin jälle rula peal," kirjeldab Bufoni kiiret paranemist.

Ta pole veel mõelnud, mida teha siis, kui vanus või vigastused ei luba paratamatult ühel päeval enam oma kirega jätkata.

"Ma ei kujuta end ette kusagil kontoris töötamas, võib-olla leiaksin spordiga seoses midagi," mõtiskleb tüdruk.

Maskuliinsetest hobidest hoolimata – peale rulasõidu paeluvad Bufonit surfamine, motokross, jalgrattad ja jõusaal – peitub temaski ka ehtnaiselik külg.

"Mulle meeldib väga meikida ja soenguid teha. Ja mu lemmikvärv on lilla!"

Niisamuti on Bufoni meel avatud potentsiaalse elukaaslase suhtes - olgu too ameeriklane, brasiillane või hiinlane, peamine on ikka, et ka teinepool tegeleks rulasõidu või ekstreemspordiga. Muidu läheks raskeks.

"Ning ta peab sõitma paremini kui mina!" hüüatab ta.

Kui Bufoni kolis seitsme aasta eest oma kodulinnast SãoPaulost Ameerika Ühendriikidesse Californiasse, ei osanud ta veel sõnagi inglise keelt. Brasiilias kutsuti teda tol ajal Tomboyks – tüdrukuks, kes ilmutab silmanähtavalt mehelikke huvisid ja kalduvusi.

Lemmiklinn Barcelona

"Ma olin siis veel laps ega hoolinud sellest põrmugi!" põrutab Bufoni. Enne ärakolimist ähvardasid vanemad sõbrad teda naljatades, et Los Angeleses hakkab tänaseni karsket joont hoidev tütarlaps peagi jooma, suitsetama ja muutub üleüldse lesbiks.

"Aga ma ei ole siiamaani kunagi suitsu tõmmanud, keegi meie peres ei joo ega tee tubakat!" on tüdruk uhke.

Uue riigiga kaasnes teine suur pluss: vastupandamatud harjutusvõimalused ja rulapargid. Kuigi, nagu Bufoni nüüd ütleb, olevat Brasiilia puudulikel treenimiskohtadel omad plussid – kuna tingimused on kehvad, sunnib see rohkem pingutama.

Nähtud vaev tasus end ära tüdruku seni suurimates võitudes: mullused kaks esikohta naiste ekstreemspordi suurvõistlustelt "X Games".

Oma kodulinnast São Paulost meenuvad tüdrukule kõigepealt meeletud ummikud, kus ainuüksi ühe otsa sõit kesklinna võtab tunde. Samas on ta varmas ümber lükkama jutte S?o Paulo kurikuulsast mainest. Olukord liikuvat ainult paremuse poole.

"São Paulo on elamiseks hullumeelselt lõbus koht!" õhkab ta. Ise ei pärine ta küll filmilinadelt tuntust kogunud vaesteagulist favela`st, vaid pigem keskklassist. Sestap puuduvad tal õnneks ka isiklikud kriminogeensed kogemused.

Pole eriline liialdus väita, et Bufoni on sponsorite toel läbi reisinud suurema osa läänemaailmast.

"Minu lemmiklinn on Barcelona!" õhkab ta. "Olin seal kunagi kolm nädalat ja tunne oli selline, et ei tahagi koju minna!"

Vanemad on tüdrukut tema valikutes alati toetanud – asi, mille eest ta on siiralt tänulik. Muidugi oli perest eemal olemine alguses raske.

"Kui peaks leidma mõne vaba hetke – mida juhtub väga harva –, siis üritan alati neile külla minna," ütleb Bufoni.