Õhtuleht 80

Artikkel ilmus esmakordselt 18.02.2014

ÕL ARHIIV | Leonhard Merzini 90. sünniaastapäev. Näitleja tütar: „Aegade algusest saadik olen olnud oma isasse armunud!“ (29)

LISA KOMMENTAAR

Mulk11. veebruar 2024, 14:27
Ird /rahu meile ja tema põrmule/ on öelnud: kui ma saaks kokku kõik eesti näitlejad, kes viina pärast on teatrist pidanud lahkuma, ma teeks eesti kõigi aegade parima teatri! Mõelgem selle üle!
Sebedeus11. veebruar 2024, 10:03
Vena ajal oli näitlejatega imelik lugu: osalt iidolid, keda sai näha vaid piletiga nende suurt kunsti nautida. Vähesed teadsid neid eraelus.Vana sõber rääkis, kuidas Vanemuise bassidTordik ja Salulaht nautisid Võrtsu-ääres latikat ja viina, kui karjafarmist tuli kõne, et mehed, teil on ju etendus. Kimati mootorrattal Tartu. lauldi teise vaatuse aariad ära, saadi vist isegi kaineks. Pold moblasid ega muud, aga asi sai aetud.Merzinist oleks tartlasena üht koma teist pajatada, aga las ta olla õpetaja Laur.Sest elu on illusioon.
Juurik10. veebruar 2024, 21:13
Carol ka hiljuti kahjuks lahkus...
ühinegem, rahvas10. veebruar 2024, 11:39
Me peame avaldama paksu raamatu Oskar Lutsu "Kevadele" järgnenud Eesti kultuuri arengu austuseks. Rahvas algab raamatust! Meil on Toots, Tali, Teele, Imelik, Tõnisson, Kuslap jne , rääkimata õp Laurist ja Julk-Jürist kellele lööb hinkella Va Kiisa Kalju .. no teeme ära.! Oli hiljuti Laanemetsast, nüüd Merzinist, kas või sellest rööbasteel Arnot ja Teelet ootavast pajust....Äkki nad ikka lepivad ära, enne kui Arno tuuakse urniga.
peeter laur4. mai 2019, 16:46
1970--71 mängis ta ühes vene filmis " Tagasipöördumine ellu " endist kujategijat.Leo osa oli väga super aga film kahjuks sitt !
peeter4. mai 2019, 16:38
Kunagi sattusin temaga Mülleri kaudu Võrtsjärvele kala püüdma.Kala me ei saanud,aga valutava pea küll !!
kannike25. veebruar 2014, 22:09
Minu lapsepõlves 1960ndate keskpaiku elas ta paar aastat meie kõrval üürikorteris. See oli tema lühike Rakvere teatri periood, mäletan, et ta Shakespeare'i "Kaheteistkümnendas öös" mängis narri ja laulis ka. Mulle meeldis käia tema pool plaate kuulamas, suureks lemmikuks oli Yves Montand ja koor "Nabuccost". Sel ajal ta lisaks maalimisele tegi ka linoollõikeid ja minu mäletamist mööda ka ex libriseid. Ta oli väga sõbralik, kannatas kenasti minusuguse tüütu nagamanni seltskonna välja. Sel ajal oli ka tema esimene abielu lõppenud ja tal oli uus suur ja kuum armastus - kaunis Kersti. Mäletan, et vahel ta jutustas, kui väga ta ootab Kersti külaskäike ja kuidas ta oli oma armsamale luuleridu kirjutanud. Ja varsti mingil ajal sündis Carol, ja varsti oli "onu Leo" (nagu ma teda viisakalt kutsusin, sest ta oli ikka vähemalt 30-aastane!) Rakverest läinud. Kahju, et temaga läks nii nagu läks... Aga ta oli üks Ilus Inimene. Tal oli sügav bassihääl ja väga head silmad.
imelika20. veebruar 2014, 10:52
minule oli lapsepõlves, enne kooli, Kevade filmi õpetaja Laur mingi koolihirmu sünonüümiks, selline terava pilgu ja kuidagi külmiroonilise oleku ja muigega suunurgas. hakkasin kooliminekut kui tuld kartma, et seal ongi sellised õpetajad. hiljem neiueas märkasin, et kena mees ju.
Hm10. veebruar 2024, 17:10
Huvitav, et ta sulle sellisena mõjus. Õpetaja Laur oli Kevades ju ikka hea õpetaja võrdkuju, köster oli see kuri.
köster ja koolmeister14. veebruar 2024, 01:52
Julk-Jüri proovis küll range olla, aga tegelikult heatahtlik paksuke. Autoriteeti pold ollagi, vaid vitsahirm. Õp Lauril oli autoriteet, kelle läheduses selg iseenesest sirgu läheb. Kelle heakskiidu pälvimiseks püüad korralik olla. Natuke peabki õpetajat (au)kartma. Samas mängis ta lastega ka lumesõda, nii et tõesti parim Maa Sool,
Arg neiu19. veebruar 2014, 20:26
Pangodi ääres oli komsomolikokkutulek 1977, Merzin esines seal, tema naine Tiiu oli ka mingi aktivist seal. Läksin värisevi jalu hiljem Merzinilt autogrammi paluma, ta istus paadisillal. ,Sain ka: "Pea püsti! julgelt ja rõõmsalt edasi,"
Hiljem, kui elasin 21. juuni tänavas, oli mul asja majavalitsusse, kus ta Gildi tn esimesel korrusel elas. Ta kutsus mind veidi kõikudes enda poole, tahtis kullerkuppe ja muid maale näidata... ma ei läinud, vist pelgasin seda ürgmeest,,,, siiani kahjatsen minematajätmist.
jaa jah19. veebruar 2014, 10:00
T,Kilgasel oli ka kunagi hea valimus,joob ka, Mikk Mikiver,....mis siis teha,,,
eks neid joojad ole veel teisigi ,aga me armastame ja armaastasime neid omi Eesti naitlejaid
Mäletan 18. veebruar 2014, 23:22
teda ainult Kevade filmist. Ja pole nagu kunagi syvenenud,mis vöiks olla tema kodanikunimi.Aga Kevades oli ta kyll selline mönusalt rahulik koolipapa.
Ants Tutt [email protected]18. veebruar 2014, 19:21
Veel kord. Jube kahju, et niimoodi mäletatakse Õpetaja Lauri ja kogu tema ... oskusi ( vastik väljend !). Ja ainult Õhtulehes.
Eks vist näitab see meie kogu täielise Eesti Vabariigi jätkusuutlikust EESTI kuuluriala.
Ja valmistume aga agarasti uhkeks 24. veebruari kostüümi paraadiks.
Hurraa, seltsimehed/daamid/härrad !!! Elame veel.
áustaja18. veebruar 2014, 16:36
Ei imesta Ilona!
Noorena (30 aastat vanusevahe) oli ta mulle "isa" iidol. Vanemas eas on olnud "mehe" iidol. Usun, et väga paljud naised sooviksid enda k6rvale sellist meest ,mis temast läbi ekraani meieni j6udis:))
Tänapäeva noortel naistel10. veebruar 2024, 10:34
on teistsugused ideaalid..mehed egiptusest, türgist, keeniast jne jne! Ilusad ja töökad, kes armastavad väga oma lapsi..eks ole nii!?
Ants Tutt [email protected]18. veebruar 2014, 15:28
Ka mul on olnud au tunda Leod isiklikult. Üliandekas näitleja kes lisaks mängis hästi viiulit, kitarri ja mida iganes veel. Mäletan tema jutust kuidas ta oli esinenud viiulil president Pätsi ees ja saanud tänutäheks veel mündi. Ja muidugi tema maailimisoskus, ka see oli võrratu. Silme all võis ta mõne tunniga valmis maalida võrratu lillepildi. Minu magamistoas on aukohal Leo tehtud merevaade.
Ja kurb oli siiski tema elusaatus. Kuidas teda lüpsid tema sõbrad ja kuidas kasutasid teda ära isegi ravinud arstid. See selleks, see tiba pikem jutt.
Õpetaja Laur on siiski tõeline saavutus mida ületada on raske kui mitte võimatu.
Ilusad nõuka ajad,..18. veebruar 2014, 15:14
Siis joodi ikka korralikult-Rakvere teatris joodi ühe ööga terve ämber odekolonni,mis oli teatrile eraldatud aastaks,Merzin oli seejuures väiksem võtja.Kõige kõvem oli näitleja S.,kes filmis mängis Mäeküla vanemat piimameest.Rahu nende põrmule.Ega sellel ajal muud korralikel meestel teha polnudki.
jah, ta oli võrratu ja tema silmad olid ime18. veebruar 2014, 14:57
Mind ei huvita tema isiklik elu, mina hindasin teda, kui kunstnikku, kui näitlejat.
Ja et siin nüüd keskpärased näitlejad tema pahupoole välja toovad, ei ole ilus. Inimene on ammu surnud ja kui midagi head öelda pole, vaiki.
Qwert18. veebruar 2014, 12:47
Näitlejana oli ta väga hea. Eks see ikka tal vist veres oli, muidu poleks nii andekas olnud. Teisalt ehk teadis ka, millised rolid talle sobisid, ja need tal ka õnnestusid. Kahju muidugi, et vara lahkus.
EH18. veebruar 2014, 11:37
jaa.wiin on kangematest meestest jagu saanud ja saab edaspidigi
18. veebruar 2014, 11:12
Paavo võiks niipalju teatri- ja teleetendustega ikka kursis olla, et Helena Merzinit neis näha.
Mälust18. veebruar 2014, 10:59
Mäletan tema tulekut Viljandi teatrisse 1960-te alguses. Seal oli mängukavas 2 väga head lätlaste kooliteemalist lavastust, kus meespeaosa mängis võluv, särav Leonhard Merzin. Need olid - Igavesti haljad palmid ja Vika esimene ball. Naispeaosatäitjateks olid imeilusad Astrid Appel ja Elle Eha. Kuidas küll oleks selliseid lugusid vaja näha tänapäeva koolilastel ! Tol ajal oli vanas Ugalas koolilaste teatriring ja ma ei mäleta, mitu korda ma neid tükke vaatasin. Sai ka vahetult näitlejatega suhelda.
Ka näitleja laps18. veebruar 2014, 10:34
Merzin laulis ka väga hästi. ta käis ikka vahel meil isale laulmas. Minu isa tegelikult tõi ta teatrisse.
Nad olid mõlemad väga andekad, aga armastasid seda jumalate jooki.
Kui koju tulles ukse taga maas tikud, siis teadsin, et Merzin meil külas...Soe tunne neid kõiki andekaid ja seesmiselt helli inimesi meenutades.
Teatrielamus18. veebruar 2014, 10:19
Minu esimene teatrielamus oli Viljandi "Ugala" teatrietenduselt 1962. aastal. Tüki nimi oli "Igavesti haljad palmid" ja rääkis koolielust, kus Leonhard Merzin mängis peaosa - paha poissi, kes muutus lõpuks positiivseks kangelaseks. Meil kui maalastel oli see esimene kord teatris käia. Merzini mäng on siiani hästi meeles ja jättis vapustava mulje!
Tiina18. veebruar 2014, 09:54
Minu isa puutus ka temaga oma elus palju kokku ja sellest ajast ka üks maal meie elutoas- fantastiline looduspilt. Kui kodus käin, lummab see mind üha uuesti ja uuesti- milline kunstnik!
Paavo18. veebruar 2014, 09:47
Õpetaja Laurina lõi ta muidugi arhetüübi. Kuningas Lear'st ma teda ei mäleta, silmade ette tuleb küll Järvet pikad juuksed lehvimas, mööda karjamaid ringi traavimas. Merzin oli ilmselgelt andekas, kuid see talent jäi paljus kasutamata. Oleks pidanud teda rohem filmis kasutama, siis teaksime teda. Tore, et suutis kolmele naisele igaühele sobivate vahedega tütre teha, geenid kanduvad edasi. Päris huvitav oleks teada, kuidas Ilonal, Helenal ja Carolil on läinud.
mõni võib18. veebruar 2014, 08:37
minul täiesti ükskõik kui suur naistemees või viinamees ta oli. täiesti ükskõik.
mulle ta näitlejana meeldis ja see loebki. kui inimene teeb asja, mida ta oskab, teeb seda hästi, siis muu on ükskõik.
oleks ta mingi keskpärane olnud ja siis need muud vead ka juures, siis oleks mõttetu tüüp olnud. aga praegu... väga hea näitleja. ja see ongi rahvale oluline.