Olin siiralt üllatunud, kui see teema jäi üldse puudutamata. Seni on ju "Õnne 13" üheks olulisemaks tunnuseks olnud päevakajaliste sündmuste tegevustikku sisse toomine. Ehk on seekordsed olümpiamängud Urmas Lennuki arvates sama mõttetud kui paljude teiste eestlaste arvates, et ei näe vajadust neid seriaalis kajastada.
Tahaks ju kaasmaalasi poodiumil näha, kippudes unustama, et juba olümpiale jõudmine on saavutus, millega enamus meist hakkama ei saa.
Võimalik, et stsenarist on otsustanud hoopis päevakajalised sündmused ära unustada ja lasta erinevalt eelmistest kirjutajatest seriaalitegelastel tegutseda reaalsest elust hoolimata.
Niisiis olid teleriga kokku laulatatud meeste ja naiste lootusetute katsete asemel nende tähelepanu püüda ekraanil hoopis teistsugused probleemid. Kuigi vähemalt eilsest osast jäid olümpiamängud välja, ei saa väita, et seos päriseluga oleks üldse kadunud.
Jaanuse poolt päevakorda võetud perega Soome kolimise mõte on tuttav meist enamusele. Kui me just ise ei ole kodumaad vahetanud, siis on enamuse tutvusringkonnas peresid, kes on terves kooseisus üle lahe kolinud.
Olles üheaegselt nii valus kui paratamatu, lähevad paljud naised koos lastega oma mehele järgi, sest olgem ausad, sellisel suhtel, kus abikaasad on suurema osa ajast teineteisest eemal, ei ole pikemas perpektiivis tulevikku. Erandid siinkohal vaid kinnitavad reeglit.
Selline kooselu saab toimida vaid juhul, kus elukaaslased aktsepteerivad teineteise "oma elu“ ajal, mil ollakse eraldi ja ei tee probleemi kõrvalsuhetest, mis on sellise elukorralduse puhul sageli tavapärased.
Pealegi, kõrge palga juurest on väga raske tulla tagasi sandikopikate juurde. Suur osa meist seda ei suuda, vähemalt mitte nii, et seejuures eluga rahul ollakse. Ajapikku kaob armastus oma kodumaa vastu, lastest saavad poolsoomlased ja järgmistel olümpiamängudel elame kaasa juba soomlastele.
Kommentaarid