Loomakaitsjad: linnarebase toitmine on kurjast, kanakull las püüab tuvi! (13)

"Metsloom tuleb linna, sest siinne toidubaas on suurem. Paksuks söödetud tuvikari on ka ääretult lihtne saak kanakullile," ütles Kadri Võrel Eestimaa Loomakaitse Liidust. "Tegemist on normaalse looduse ringkäiguga, millele vahele inimene sekkuda ei tohi."

"Tänavune talv on olnud erakordselt leebe ja metsloomad ei vaja vähimatki abi ning nende toitmine on kurjast," sõnas liidu juht Heiki Valner. "Meile on teada antud inimesega harjunud rebasekolooniatest Muugal, Tabasalus ning Kohilas ja laias laastus on need kõik alguse saanud inimeste rumalusest, sest paraku lõpetavad sellised loomad oma elu suure tõenäosusega auto rataste all või lööb keegi nad lihtsalt maha."

Rebaste toitmine soodustab nende asustust linnas, mis omakorda võib kaasa tuua ka kärntõve või sooleparasiitide ulatuslikuma leviku koduloomadel. Rebaste toitmine ja häirimine on lubamatu ning pärast pesakohast lahkumist tuleks uruavaused sulgeda, et järgmisel aastal loomad sinna enam pesa teha ei saaks. Metsloomade linna kolimise vastu saab iga maaomanik hoolitseda selle eest, et toidujäätmed ei jääks loomadele kättesaadavatesse kohtadesse ning komposteerimisel kasutatakse kinniseid kaste.

Terve metsloom linnas ei vaja inimese abi ja erandiks on vaid suurulukid, kellest tuleks teada anda Päästeametile. Metsloomadega seotud küsimuste korral saavad kodanikud pöörduda ka keskkonnainspektsiooni või kohaliku omavalitsuse poole. Lisaks on Eesti Jahimeeste Seltsi selle aasta põhifookuses ulukid ja nende asurkonnad, mistõttu võib ulukitega seonduvates küsimustes pöörduda nõu saamiseks ka kohalike jahiseltside poole.

Üldjuhul otsivad inimesed abi omavalitsustest. Et tagada kodanikele võimalikult informatiivse teabe saamise, edastab Eestimaa Loomakaitse Liit suurematele omavalitsustele infokirja metsloomadega seonduvates küsimustes, mille alusel on keskkonnaspetsialistil võimalik ümbruskonna inimesi teavitada ja nõustada.