Shirley Temple – 1930ndate lapstäht, kes laulis ja tantsis kriisis USAl mured meelest (2)

Shirley Jane Temple sündis 23. aprillil 1928 Californias Santa Monica kuurordis hilisema pangadirektori George Temple’i ja tantsijanna Gertrude’i kolmanda lapsena. Ema, kes ise oli baleriinikutseks liiga pikaks sirgunud ja elas oma ambitsioone välja tütre peal, pani Shirley juba kolmesena Hollywoodi tantsustuudiosse, kus ta torkas silma lühifilmistuudio Educational Films talendiküttidele, kirjutab Daily Mail.

Särav lapsuke värvati tegema 26 lühifilmi palgaga 50 dollarit nädalas – praegu võrduks see umbkaudu 560 euroga. Täiskasvanueas rääkis Shirley, et stuudios käis orjatöö – prooviperiood tähendas, et kaks nädalat palka ei makstud. Film vorbiti valmis kahe päevaga. Ulakust teinud lapsed pandi sõna otseses mõttes maha jahtuma kurikuulsasse karistuskasti, milles oli hiiglaslik jääkamakas.

Shirleygi pidi seal korduvalt kükitama. Kord sunniti teda töötama päev pärast kuulmekileoperatsiooni, kord tantsima ränga jalavigastusega. Kui tüdruk oli viiene, läks firma pankrotti ja isa ostis tütre lepingu tühipalja 25 dollari eest välja.

"See laps ajab mulle hirmu peale!"

Tõeline läbimurre saabus 1933. aasta lõpus, kui tuntud laululooja Jay Gorner kutsus Shirley filmistuudiosse 20th Century Fox prooviesinemisele. Tulekul oli film "Stand Up and Cheer" ("Tõuse püsti ja hõiska"). "Sära, Shirley, sära!" kamandas mamma Gertrude. Shirley esitas proovilaulu "Baby Take A Bow" säärase aplombiga, et sai kohemaid aastase lepingu palgaga 150 dollarit nädalas.

Ühtlasi jättis Fox endale õiguse hoida tüdrukut veel seitse aastat oma leival. Emale määrati 25dollariline nädalapalk.

Pärast seda, kui Shirley oli löönud publiku pahviks Spencer Tracy tütrena filmis "Now I’ll Tell" ("Nüüd ma räägin kõik ära"), laenas Fox oma tõmbenumbrit Paramounti stuudiole välja. Peaosa filmis "Little Miss Marker" ("Pisipreili Marker") tõi palgaks 1000 dollarit nädalas! "See laps ajab mulle hirmu peale. Ta oskab kõiki nippe," tunnistas Shirley filmipartner Adolphe Menjou.

Ent kui tüdruk käsu peale nutmisega hakkama ei saanud, saadeti tema ema, kes muidu alati juures viibis, võttepaviljonist välja ning Shirleyle öeldi: hirmus roheline veripunaste silmadega mees röövis su ema! Väikese näitlejanna hirmunud nutt jäädvustati filmilindile. "Ema ei jätnud mind pärast seda enam iialgi võtteplatsile üksi," kinnitas Shirley hiljem.

Filmist kujunes kassatükk, lapsukesele tuli palgata täiskohaga sekretär, sest fännid saatsid talle 4000 kirja nädalas. Pere soetas uue maja, George Temple’i pangas läks äri õitsema. Naised seisid sabas, et Hollywoodi uusima sensatsiooni isa näha. Keegi daam pakkus George’ile raha, et too talle teise Shirley sigitaks!

Süüdistas pedofiilide ahvatlemises

Pärast järgmise filmi "Baby Take A Bow" ("Kummarda, lapsuke") pöörast menu kuulutas president Franklin D. Roosevelt: "Seni, kuni meie maal on olemas Shirley Temple, on kõik korras."

1934. aastal mängis lapsuke kaheksas filmis, kaasa arvatud "Bright Eyes" ("Särasilm"), mis tegi temast superstaari. Rahvas laulis tema laule kaasa. Maailma enimteenivate näitlejate pingereas tõusis Shirley kaheksandale kohale, järgmiseks aastaks vallutas ta esikümne tipu ja jäi sinna neljaks aastas. Silmini võlgades olnud filmistuudio Fox pääses tänu Shirleyle pankrotist.

9. sünnipäevaks saadeti imelapsele üle 135 000 kingi (nende seas Austraaliast känguru ja Oregoni osariigi koolilastelt vasikas), kuid taskuraha sai maailma rikkaim tüdruk vaid 13 dollarit kuus. Vanemad laristasid ülejäänud miljonid säravale elule ja alluvate palkamisele. Täiskasvanuna avastas Shirley, et teenitud 3,2 miljonist dollarist – tänapäeval võrduks see 72 miljoni euroga – on alles tühipaljad 44 000. Ülejäänu oli haihtunud.

Esimene tagasilöök karjääris tuli 1939, kui Fox keeldus Shirleyt MGMi stuudiole laenamast ning tulevase hittfilmi "The Wizard of Oz" peaosa läks Judy Garlandile. Ehkki samal aastal esilinastunud "Väike printsess" oli kassatükk, kukkus 1940. aastal valminud "The Blue Bird" ("Sinilind") nii haledalt läbi, et võeti paari päevaga ekraanilt. Tagatipuks kurjustas mainekas romaanikirjanik Graham Greene, et lapstähekese (ta nimetas Temple’it "50aastaseks liliputiks") flirtiv käitumine ja satsilised püksikesed on teadlikult kavandatud pedofiilide ahvatlemiseks ja mantlisiilu varjus käsikiimlemiseks. Fox kaebas Greene’i kohtusse ning too pidi stuudiole ja Shirleyle kenakese kahjutasu maksma.

Diplomaadikarjäär ja võitlus rinnavähiga

Kuid filmistuudio nägi, et pontsaka laulu- ja stepiprintsessi võlud on tema sirgudes kahanenud. Hollywoodi olid vallutanud uued laulu- ja tantsustaarid Judy Garland ja Mickey Rooney. Fox lubas Shirley vanematel lepingu välja osta. Hilisemates filmides polnud endine publikuvaimustaja enamat kui tüüpiline Hollywoodi teismeline. Noore naisena polnud tal ekraanil lööki.

1945. aastal, kõigest 17aastasena, abiellus Shirley filmistaar John Agariga. 1948 sündis tütar Linda, kuid abielu ei jäänud Agari napsilembuse ja kroonilise truudusetuse tõttu püsima. Ent juba 1950 armus Shirley endast üheksa aastat vanemasse California ärimehesse Charles Alden Blacki, kes polnud näinud ainsatki tema filmi! 1952 tuli ilmale Charles juunior, 1954 tütar Lori.

Ehkki Shirleyl õnnestus 1950. aastate lõpul teha edukas comeback teleekraanil sarjaga "Shirley Temple’s Storybook", taandus ta aastateks avalikkuse silme alt ja ilmus 1967. aastal tagasi juba vabariiklaste poliitiku Shirley Temple Blackina.

Tookord teda Kongressi ei valitud, kuid kaks aastat hiljem määras president Nixon Shirley USA esindajaks ÜRO 24. üldassambleel. 1974 sai endisest lapstähest USA suursaadik Ghanas, hiljem Tšehhoslovakkias.1976 määrati Shirley Temple Black esimese naisena Valge Maja protokolliülemaks. Säravat karjääri ja õnnelikku eraelu tumestas võitlus raske haigusega. 1972. aastal avastas Shirley oma vasakust rinnast mügariku, mis osutus pahaloomuliseks. Rind tuli eemaldada. Selle asemel et haigust varjata, tegi Shirley selle ühe esimese naiskuulsusena avalikuks.

1986. aastal kinkis Ameerika filmiakadeemia Shirley Temple’ile elutöö-Oscari. 50 aastat varem oli ta saanud ihaldusväärse kujukese minivariandi. Nüüd pühendas Shirley kõrge tunnustuse oma kadunud emale, ehkki paljude arvates oli too tütart ära kasutanud. Paljudest lapsepõlverõõmudest jäi Shirley igatahes ilma. "Uskumine jõuluvanasse sai otsa kuueselt, kui ema viis mind poodi jõuluvana vaatama ja too minult autogrammi küsis."

Kui armastatud abikaasa Charles 2005. aasta augustis 85aastasena vereloomehaigusesse suri, ei suutnud Shirley loobuda tema häälest telefoni automaatvastajas. "Ma ei taha seda iialgi kustutada," ütles ta lihtsalt. Lesepõlves tõid talle rõõmu lapselapselapsed Lily ja Emma.