"Aitab jutust" põhiteemaks on: kas olla vaba ja üksik või suhtes? (16)

Tunnistan kohe, et film pole eriline kassahitt. Küll aga ütlen, et inimesed, keda huvitavad inimsuhted, kuid peavad ennast nendel teemadel professionaalideks, kes teavad kõike, võiks filmi siiski vaatama minna. Seda just sellepärast, et saada kainestav ja maa peale tagasi toov reaalsuselaks.

Suhted pole kerged! Need, kes seda arvavad, eksivad räigelt. Need, kes peavad ennast professionaalideks suhete alal, sest neil on kogemusi ja teadmisi, eksivad samuti. Iga suhe ja inimene on erilised. Samuti loevad iga suhte ja inimese puhul erinevad reeglid ja teadmised.

Inimsuhted pole sugugi lihtsad

Inimeste käikudel on keerdkäigud, mõtetel tagamõtted, nende niisama kirjeldusi kirjeldab silmakirjalikkus ja ... Ühesõnaga pole tegelikult inimsuhted midagi nii lihtsad, kui arvatakse. Ja see teadmine ei puuduta mitte ainult armunuid, vaid ka neid, kes on omavahel lihtsalt sõbrad või sõbrannad.

Lühidalt räägib film "Aitab jutust" lahutatud üksikemast Eva (Julia Louis-Dreyfus), kes naudib keerulistest inimsuhetest priid elu. Ta teenib elatist massöörina ja kardab lähenevat päeva, mil tema kallis tütar pakib asjad ja kolib kaugele teise linna, et seal ülikooliõpinguid alustada.

Kuid siis juhtub ta ühele peole, kus kohtub lahutatud, muheda, veidi kohmaka ja hea huumorimeelega varustatud Albertiga (James Gandolfini), kes seisab samuti silmitsi teadmisega, et tema tütar lendab peatselt kodupesast välja.

Kahe keskealise armunu vahel puhkeb romanss kiiresti õide. Tänu sellele on Eval natukene naljakas kuulata, kuidas tema poeedist klient Marianne (Catherine Keener) igal võimalusel oma endist meest sarjab.

Eva meeleolu muutub aga kiiresti, kui kogemata saab selgeks, et Marianne poolt alatasa maapõhja tallatav eks-mees ei ole keegi muu, kui Albert ...

Kas vastsete armunute armastus peab sellele ootamatule takistusele vastu?

Kui kedagi huvitab vastus küsimusele, et kas siis olla üksik, kuid vaba, või suhtes, siis vastan lühidalt: mina eelistan suhteid. Mis on inimese peamine elu eesmärk? Ikka laste saamine ja kasvatamine! Aga et lapsi saada ja kasvatada, selleks peab olema ka paariline. Järelikult on üks inimese elu mõtteid ja eesmärke olla ka armunud ja suhtes.

Ei loe see, et suhtes olemine teeb mõnikord haiget. See juhtub ainult sellepärast, et inimene, kellega ollakse koos, on niivõrd tähtis, et iga tema vale liigutus teebki meile haiget. Kui inimene ei lähe meile korda, siis ei puuduta meid ju ka tema tegemised, solvangud ega muud negatiivsed asjaolud. See on meile, kui hane selga vesi! Libiseb lihtsalt maha ...

Ja teine mõte!

Kui ollakse suhtes ja armunud, siis on selge, et tekib ka tülisid. Armumine ju tähendabki emotsioone ja kirge – need on aspektid, mis toovad endaga tülid kaasa. Seni, kuni on tülid, ollakse ka armunud, kui tülitsemist enam pole, siis on tavaliselt ka tunded läinud.

Tavaline ja kindla peale minev film

Film on väga teravmeelne ja humoorikas. Saab naerda, kuid on ka draamat.

Stsenarist ja lavastaja Nicole Holofcener võtab kätte ja näitab kinokülastajale ilmekalt, milline segadus käib kaasas sellega, kui inimene otsustab pärast pikka pausi taas inimsuhete rägastikku sukelduda. Sellisel juhul ei tohi sukeldumisülikonda unustada, kuid maski ja ka hapnikuballooni peab kaasa võtma, sest muidu avastatakse ühel hetkel, et hapnik on otsas ja hingata ei saa. Siis tuleb ainult mulks, mulks ja kogu lugu ...

Nagu juba eespool mainisin, siis filmis pole midagi nii erilist, mis teda teistest omataolistest esile tõstaks. Kõik on tavaline, kui muidugi üsnagi suure kaliibriga näitlejad välja arvata.

Filmi peaosas mängivad mitmekordne Emmy-võitja Julia Louis-Dreyfus, Catherine Keener, Toni Collette, Ben Falcone ja meie seast vara lahkunud James Gandolfini ("Sopranod", "Telgitagused").

Punkte saab film 5. Vaadata soovitan siiski. Siiralt.