Film

Arvustus: "Ameerika afäär" on liialt üles haibitud ja väärtustatud film (8)

Toomas Reisalu, ajakirjanik, 10. veebruar 2014 11:12
Amy Adams;Jennifer Lawrence This photo released by Sony Pictures shows Jennifer Lawrence, left, as Rosalyn Rosenfeld, and Amy Adam as Sydney Prosser in Columbia Pictures' "American Hustle." The actresses' dresses were made for the film and their jewelry and shoes are vintage. ŅThey had ideas, they lived large and they took risks,Ó costume designer Michael Wilkinson said of the Ō70s style that inspired his work in the film. (AP Photo/Sony - Columbia Pictures, Francois Duhamel) / TT / kod 436Foto: Francois Duhamel
"Ameerika afäär" ("American Hustle"), mis konkureerib koos „Gravitatsiooniga" kümnele Oscarile, viib kinokülastajad briljantsete kelmide poolt sepitsetud mahhinatsiooni, mille eesmärgil peavad nad koos föderaalagentidega vahistama hulga poliitikuid ja kriminaale, kuid tegelikult jõuab kelmidepaar ohtlikult lähedale hoopis FBI-le endale.

Nagu ka filmi alguses teatatakse, siis osalt on tegemist reaalselt toimunud sündmustega. "Ameerika afäär" põhineb Abscami-nimelisel suuroperatsioonil, mille abil FBI jahtis koostöös meistersuli Melvin Weinbergiga tipp-poliitikuid. Eksisteerinud ja tegutsenud isikute nimed on muidugi filmis muudetud.

Samal teemal

Kriitikud, kes võrdlevad oma arvustustes filme "Ameerika afäär" ja "Wall Streeti hunt", panevad palju mööda. Noh, mõlemad on mõnes mõttes kelmikomöödiad.

Seejuures märgin ära, et „Wall Streeti hunt" on pigem eduka müügimehe elust kõnelev lugu, kes kasutas rikkuse saamise nimel ebaseaduslikke võtteid – ehk siis veidike kelmust. Olümpia- ja spordimeeleolu silmas pidades kasutas börsimaaklerina tegutsev Belfort nagu dopingut.

"Ameerika afäär" räägib loo aga tõepoolest briljantsetest kelmidest, kes tegutsevad riski piiril, pannes kaalule oma ja enda lähedaste elu ning saatuse. Kuid see, et filmi reklaamitakse, kui kelmikomöödiat, on naljakas, sest tegelikkuses on asi igas mõttes naljast kaugel ja filmis pole naerma ajavaid kohti üldse. Aga see tuleneb ilmselt sellest, et draama jaoks on film liialt pealiskaudne.

Üles haibitud Hollywoodi film

"Ameerika afäärile" võib vabalt pealkirjaks panna ka "Hollywoodi afäär", sest film pole lihtsalt sagin ja vee sogaseks ajamine, vaid tõeline Hollywoodi meistriteos. See on üllitis, mis ongi loodud raha teenima.

Kui vaadata seda, kui palju on film juba teeninud – umbes 300 miljonit dollarit – siis polegi tegijad mööda pannud. Eriti võib seda öelda reklaami ja filmi üles haipimise kohta.

Mind üllatab, et film suutis kolm Kuldgloobust võita ja on juba Oscari-gaalal üks suurimaid soosikuid, sest võitleb seal koos "Gravitatsiooniga" kuldmehikesele kümnes kategoorias. Kas ka õigustatult, see on juba iseküsimus?

Oscarivõitjast režissööri David O. Russelli film "Ameerika afäär" räägib lühidalt briljantsest petumehest Irving Rosenfeldist (Christion Bale) ja tema partnerist Sydney Prosserist (Amy Adams), kes on sunnitud tegema koostööd auahne FBI agendi Richie DiMasoga (Bradley Cooper).

Nagu juba mainisin, siis on tegemist Hollywoodi meistriteosega, millel pole minu jaoks muud väärtust, kui see, et filmi meeleolu on ajastutruu ja kunstiliselt on samuti palju vaatamist väärivat. Ka petuskeem, millest film räägib, on üsnagi veenev.

Küsitavusi jätavad minu jaoks filmis eksisteerinud karakterid, keda pole välja joonistatud, ja kes on jube pealiskaudsed.

Ainus hea ja ka ainulaadne asi, mis võib filmi kohta öelda, on see, et inimesed proovitakse lahti mõtestada nende peas olevate soengute kaudu.

Mnjah, nii kummaline, kui see ka pole, siis soengud, lokid ja muu taoline, mis juukseid puudutab, on filmis ideaalselt ja pisidetailideni välja toodud. Irooniaga pooleks võiks isegi küsida, kas tegemist on juuksuritöö tegemistest kajastava filmiga?

Arvestades faktiga, et Liina Raud, kes on Eesti mastaabis hetkel üks kuulsaimaid juuksureid, sest kandideerib Europarlamendi valimistel, siis on kohaliku kontekstiga päris täppi pandud. Samuti jookseb filmist läbi sõna Eesti, kuigi kontekst pole just kõige täpsem.

Muidu on tõesti tegemist liialt Hollywoodi-maigulise filmiga – sellise tüüpilise sisutühja actioniga nagu oleme harjunud sealseid filme nimetama. Aga mis teha, film tõi juba kolm Kuldgloobust koju, kuigi mina oleks sellist saaki pakkunud "Wall Street hundile".

Filmi on iseenesest nauditav vaadata, sest kulgeb rahulikus tempos. Minu poolt saab "Ameerika Afäär" kümnest punktist 6.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee