VÕISTLEB ÕPILASTEGA: Maiken on Eurovisioni lauluvõistlusel ja selle eelvoorudes üles astunud nii sooloartisti kui taustalauljana. Nüüd konkureerib ta «Eesti laulul» oma õpilaste Norman Salumäe ja Sandra Nurmsaluga.Foto: Mati Hiis
Inimesed
10. veebruar 2014, 07:00

Maiken taas eurokarussellil: ikka mitu korda on see läbi elatud! (8)

Kogenud Eurovisionil laulja pistab "Eesti laulu" poolfinaalis rinda mitme oma endise õpilasega.

"Ei mäleta isegi täpselt, päris palju ikka," proovib laulja Kadri Koppel ehk Maiken lugeda üles kordi, kui ta on Eurovisioni lauluvõistlusel ja selle eelvoorudes figureerinud sooloartisti või taustalauljana. Laulja võtab arve­pidamiseks appi sõrmed, kuid täpne arv jääb endiselt tabamatuks.

Sajandivahetuse paiku võis Maikenit kohata laulukonkursiga seoses tõepoolest igas variandis. Pärast ligi kümneaastast pausi ja probleeme häälepaeltega on ta tagasi laval, esinedes "Eesti laulu" teises poolfinaalis lauluga "Siin või sealpool maad".

Võistleb koos õpilastega

"Mitu korda on see asi küll läbi elatud," nõustub naine, et ilmselt on ta eurolaulu vaatevinklist üks kõige kogenumaid poolfinaali jõudnud artiste. Kümme aastat on pikk aeg ja lavalt eemal oldud aja jooksul on suureks kasvanud nii mõnigi Maikeni juhendatav, kellega nüüd kui võrdne võrdsena tuleb rinda pista.

"Norman Salumäe ja Sandra Nurmsalu on siin praegu," toob laulja näiteid endistest õpilastest.

"Norman oli kuueteistaastane, kui minu juurde tuli, nii et mis laps, täitsa mees juba," meenutab lauljanna.

"Aga see on täiesti normaalne: me oleme kõik kolleegid omavahel ja mingit hõõrumist või ebamugavust ei ole."

Sama kinnitab äsja proovi lõpetanud Norman Salumäe, kes on tänavu võistlustules mitme rauaga: koos bändiga August Hunt (esitab pala "Kus on EXIT?") ning oma lauluga ("Search"). "Maiken on minu väga hea sõbranna," kiidab Salumäe.

"Ei ole mingit veidrat õpetaja-õpilase tunnet."

Temalegi polnud see täitsa esimene kord "Eesti laulu" lavalaudu tallata: peale kahe tänavuse laulu oli ta August Hundina aktsioonis ka tunamullu, lauluga "Tantsulõvi."

"Palju lihtsam on olla; tead, kuidas kogu süsteem toimib," on varasem kogemus tulnud Salumäe kinnitusel igal juhul kasuks.

Eelmine kord olnud ikka väike ärevus sees, et mis ees ootab. "Aga nüüd on heas mõttes enesekindlus!" lausub Salumäe.

Teine Maikeni kasvandik Sandra Nurmsalu on juba kogenud Eurovisioni-kala, esindades Eestit 2009. aasta lõppvõistlusel Moskvas. Enesekindlust on ta ammutanud tollasest kogemusest küllaga. Publiku alastiolekut ja teisi esinemiskartuse maandamiseks mõeldud nippe Nurmsalu ei kasuta, kuid tal on selleks teised võtted. "Kujutlen enda peas värve ja sära, maalin sinna pildid," kirjeldab Nurmsalu.

Vahepeal emaks saanud lauljanna sõnul tundis ta, et uuesti võistlusel osalemiseks on äkitselt lihtsalt õige hetk. Tema laul "Kui tuuled pöörduvad" on mõeldud kandma topeltsõnumit.

"Esimene, et kõik erinevused maailmas on head ja rikastavad ning neid ei pea kartma," ütleb Nurmsalu.

Teiseks on eneseusk, mida järgides jõuda oma unistusteni.

Nurmsalu esinemise ajal on üheks peamiseks lavakujunduseks puri, mis kannab võõrast ja raskestimõistetavat sümbolit. Siiski pole tegu mingi antiikmütoloogiast pärineva või ajaloolise taustaga märgiga: kujund on puhtalt kunstilist päritolu. "Sel on lahtine tõlgendus," selgitab Nurmsalu.

"Igaüks näeb märgis just seda, mida ta tahab näha."

Rahulikud ja mahedad Kõrsikud

Kui peaks valima märksõna, millega võtta kokku seekordsete poolfinalistide lavaesinemised, võiks selleks olla "minimalism." Ei mingit karglemist, lollitamist ega komejanti. Maikenit oma lilla kleidiga võiks nimetada suisa üheks ekstravagantsema kostüümiga lavaliseks.

"Formaat on ju muutunud," selgitab Kõrsikute solist Bonzo ehk Andrus Albrecht, vihjates aastale 2009, kui "Eurolaulust" sai "Eesti laul".

Kui kunagi tegid ilma vägevad šõud ja poolpaljad näitsikud, siis nüüd piisab lavalise kohaloleku tekitamiseks ka kolmest küpsemas eas kõhukamast härrasmehest.

"Eks me ikka tea nüüd rohkem, kuidas peab käituma," kinnitavad Albrecht ja bändikaaslane Jaan Pehk. Nimelt pole see neilegi esimene kord "Eesti laulu" võistlusel käia, mulluses finaalis jäid nad neljandaks.

Mismoodi üks õige käitumine täpsemalt välja näeb? "Rahulikult ja mahedalt," kinnitavad Kõrsikud.

Erinevalt möödunud aastast, polnud osalejatel kohustust kõigi oma konkurentide loomingut läbi kuulata, sestap ei oska Kõrsikud selle kohta midagi kosta. Küll on nad rahul lauluvõistluse üldise arenguga. "Formaat on küpsenud, inimesed väärtustavad rohkem muusikat kui trikitamist," ütleb Albrecht.

"Žanriline mitmekülgsus ja haare on laiem."

Kõige rohkem on Kõrsikute meelest olukorrast võitnud noorema põlvkonna muusikud, kellel avaneb hea võimalus enda näitamiseks. Mingitest põlvkondadevahelistest erinevustest pole Albrechti kinnitusel juttugi – kõik saavad hästi läbi.