Õigesti küttes on tuba soe ja ahi terve (7)

Sageli väidavad ahjuküttega kodude omanikud, et prügi nende elamises suurt ei teki, sest kõik, mida vähegi põletada annab, läheb pliidi alla või ahju. Korstnapühkijad saavad selle jutu peale päris kurjaks, sest küttekoldes põletamiseks ei sobi kaugeltki kõik: tetrapakendid näiteks tekitavad pigi, kile eritab mürgist suitsu, plastpudelid tekitavad klooriühendeid, mis korstnat söövitavad, jne.

Korstna hooldus algab kütmisest

Koldetäis peaks ahjus põlema intensiivse leegiga ja andma kõrge temperatuuri. Korralikuks põlemiseks vajab kolle õhku. Tõmbe- või õhuuksed (sõltuvalt koldetüübist) peavad kogu kütmise aja olema lahti, samuti tuleb täielikult avada siiber.

Üks mure, millest korstnapühkija Tiit Mäekivi on meie lehes varemgi rääkinud, on perenaiste eksiarvamus, et kui kütta poolavatud siibriga, kestab põlemine kauem ja sama koguse kütusega annab ahi rohkem sooja. Selgitustele vaatamata püsib see arvamus visalt.

"Tegelikult on vastupidi," ütleb korstnapühkija. "Kui siiber on pooleldi kinni, ei põle kütus täielikult ära. Tekib tahm, mis ladestub suitsulõõridesse ja muudab need tuleohtlikuks."

Mittetäielik põlemine annab tunda ka rahakotis, sest kuna lõõrid lähevad kiiresti umbe, tuleb sagedamini kutsuda korstnapühkija. Pealegi eraldub sellise kütmisviisi korral soojust vähem ning kokkuvõttes kulub küttematerjali rohkem. Küttekolde eluigagi on vale kütmise korral märgatavalt lühem.

Head ei tee ka see, kui õhku on liiga palju – ehkki ahju kahjustab see vähem kui kasina õhuga kütmine. Õhk, mis ei võta põlemisest osa, läheb lihtsalt läbi lõõristiku ja jahutab asjatult selle sisepinda. Juba ainuüksi tõmbeukse avamine alandab temperatuuri koldes mitmesaja kraadi võrra. Seepärast lükataksegi siis, kui koldetäis juba hoogsalt põleb, koomale ka ahju välisuks.

Küta kuivade puudega!

Väga oluline on, et pliidi alla või ahju pandav küttematerjal oleks kuiv, rõhutavad korstnapühkijad: märja kütuse põlemisel (ahjutäis märga kütust võib sisaldada kuni 8 liitrit vett – peaaegu ämbritäis!) on temperatuur koldes madal ja pikka aega eraldub palju veeauru (ämbritäie vee aurustumine võtab ikka aega), mis koos tahmaga külmale lõõripinnale sadestudes tekitab pigi.

Õhukuiv (õues kuivanud) puit annab 80% rohkem sooja kui märg või toores puit. Enne puude ahjupanemist tuleb kolle vanast tuhast puhastada. Umbkolde puhul on see eriti tähtis, sest paksus tuhas ei pruugi ka korralik küttematerjal hästi põleda.

Halud ei tohiks olla liiga peened – need põlevad ülemäära kiiresti ära ja ahi ei jõua soojeneda. Halu keskmine läbimõõt võiks olla 10–15 sentimeetrit. Okaspuuhalud võivad olla veidi jämedamad kui kase- ja lepahalud, kuivad puud jämedamad kui niisked.

Halud pannakse koldesuule võimalikult lähedale, kolde tagumine osa tuleb jätta umbes kolmandiku võrra tühjaks. Kui halud on väga lühikesed (20–25 cm), tuleks need laduda koldesse kahes reas üksteise taha, kusjuures tahapoole pannakse jämedamad või niiskemad puud.

Kui ahi on mitu päeva kütmata, siis jahtub see niivõrd, et tõmme kaob – korraliku tõmbeta ei saa aga koldetäis korralikult põleda, ahi ei lähe piisavalt soojaks, ja lõõridesse tekib pigi. Seepärast tuleks pikalt kütmata ahju korstnalõõri kõigepealt eelsoojendada: teha algul koldesse väike tuli, näiteks ainult paberi või mõne pilpaga. Kui kaua kütmata ahju kohe valusat tuld teha, võib ahju kergesti lõhki kütta.

Kas süüdata pealt või alt?

Halgude süütamiseks on kaks viisi. Traditsiooniliseks peetakse altsüütamist: kõige alla paber, seejärel tulehakatis, peenemad puud ja kõige peale suured halud. Kui tuli on süüdatud, põleb leek jõuliselt läbi puude ülespoole. Uuem viis on panna suured halud kõige alla, väiksemad nende peale ja viimaks kõige otsa tulehakatis. Tuli pannakse põlema ülevalt ja see põleb vaikselt läbi puude allapoole. Sel moel ei läbi leegid kasvades haluhunnikut nagu alt süütamise puhul ja ei tekita seega gaase, mis madala temperatuuri tõttu ära ei põle ja lihtsalt kaotsi lähevad. Selleks ajaks, kui tuli viimaks suurte halgudeni jõuab ja need gaase eritama hakkavad, peavad gaasid juba läbi korraliku suure tule minema, kus need ära põlevad.Pealtsüütamisel võtab tulel jõu kogumine kauem aega, nii on see ahjule ka tunduvalt väiksem kuumašokk. Allikas: tulepesa.wordpress.com

Vali ahjule sobiv kütmisviis

Tallinna korstnapühkijad jagavad oma kodulehel (www.talkor.ee) muu hulgas ka kokkuvõtlikke juhtnööre ahjude-pliitide kütmise kohta.

Umbkoldega ahjul pole kolde all tuharuumi, mille kaudu kolle läbi tuharesti õhku saaks – õhk tuleb koldesse läbi sisemise koldeukse. Kolle täidetakse puudega üldjuhul pooles ulatuses ja halud süüdatakse. Kui puud põlevad, pannakse tõmbeuks kinni, välisukse võib pisut koomale lükata 10–15 minuti pärast. Kui ahjutäis hooga põleb (leek on kollane ja suunatud üles, ahjust kostab iseloomulikku mühinat), võib välisukse lükata koomale ligi 10 sentimeetri peale. Vahepeal võib kolde esiossa halge juurde panna. Nii köeb ahi poolteist-kaks tundi. Kütmise lõpupoole on parem välisukse pilu veelgi vähendada, kuni poole sõrme laiuseni. Välisukse võib sulgeda siis, kui leeke enam näha pole ja koldesse on jäänud vaid ühtlaselt hõõguvad söed. 10–15 minutit hiljem on söed kattunud ühtlase musta kihiga, siis suletakse siiber. Ahi hakkab soojenema pärast ukse ja siibri sulgemist.

Restkoldega ahjul on kolde all tuhakamber, läbi selle pääseb koldesse põlemiseks vajalik õhk. Puud süüdatakse ja kui need üleni põlevad, suletakse koldeuks täielikult – õhk tuleb läbi tuharuumi resti. Kui rest pole umbes (tuhakamber tuleb enne kütmist tühjaks teha), põleb kütus täielikult ära. Tuharuumi ukse ja siibri sulgemine käib samamoodi kui umbkoldega ahjul.

Pliiti ja soemüüri küttes tuleb arvestada sellega, et pliidi kolle on tavaliselt ahju omast väiksem ja sinna ei teki nii suurt temperatuuri kui ahjukoldes, suitsugaaside tee koldest soemüürini ja läbi selle lõõristiku korstnasse on võrdlemisi pikk. Seetõttu on ka tõmme nõrgem ja lõõristikku ladestub rohkem tahma.

Kütma asudes puhastatakse esmalt kolle ja tuhakamber. Kolle täidetase täies ulatuses puudega, avatakse täielikult mõlemad siibrid (suve- ja talvesiiber) ning süüdatakse küttematerjal. Seejärel suletakse pliidiuks, tuharuumi uks jääb avatuks. Kui tuli on täielikult süttinud, suletakse suvesiiber. Kui koldes enam leeki ei ole, on vaid hõõguvad söed, siis suletakse tuharuumi uks, 5–15 minutit hiljem ka talvesiiber.

Ülekütmine lõhub ahju

Ahju liiga kuumaks küttes võib selle sootuks lõhkuda. Liigkütmist tuleb tuletõrjeliidu andmeil ette talviti maakodudes ja suvilates, kus külmal ajal harva käiakse, aga käreda pakasega ka majades-korterites, kus iga päev elatakse. Ei arvestata, et ahi hakkab sooja andma alles siis, kui uks ja siiber kinni, ning köetakse järjest mitu koldetäit. Kui ahju pole tükk aega köetud, siis ei jõua soojus nii kiiresti välispinnani. Ahju sisemus kuumeneb rutem kui välispind ja et kivid soojenemisel paisuvad, siis kõva kütmise korral teevad nad seda ebaühtlaselt. Tagajärjeks on ahju pragunemine.

Ära nii tee!

Mõnikord pistetakse tõmbe parandamiseks põlev paber tahmaluugi kaudu korstnalõõri. Seda ei tohiks siiski teha. Kui korsten on puhastamata, siis võivad seal olev tahm ja pigi kergesti süttida ja põhjustada tulekahju. Arukam on teha koldesse tõmbe virgutamiseks väike tuli – põletada paberinutsak ja mõned pilpad.

Kas süüdata pealt või alt?

Halgude süütamiseks on kaks viisi. Traditsiooniliseks peetakse altsüütamist: kõige alla paber, seejärel tulehakatis, peenemad puud ja kõige peale suured halud. Kui tuli on süüdatud, põleb leek jõuliselt läbi puude ülespoole. Uuem viis on panna suured halud kõige alla, väiksemad nende peale ja viimaks kõige otsa tulehakatis. Tuli pannakse põlema ülevalt ja see põleb vaikselt läbi puude allapoole. Sel moel ei läbi leegid kasvades haluhunnikut nagu alt süütamise puhul ja ei tekita seega gaase, mis madala temperatuuri tõttu ära ei põle ja lihtsalt kaotsi lähevad. Selleks ajaks, kui tuli viimaks suurte halgudeni jõuab ja need gaase eritama hakkavad, peavad gaasid juba läbi korraliku suure tule minema, kus need ära põlevad.Pealtsüütamisel võtab tulel jõu kogumine kauem aega, nii on see ahjule ka tunduvalt väiksem kuumašokk. Allikas: tulepesa.wordpress.com