Film

Arvustus: filmis "Viimane Vegas" seiklevad tõelised gigandid (9)

Toomas Reisalu, ajakirjanik, 5. veebruar 2014 12:30
Michael DouglasFoto: Reuters / Scanpix
"Viimane Vegas“ ("Last Vegas") toob vaatajateni tõeliste gigantide heitluse, mis pakub kinokülastajatele lisaks meeldivale filmielamusele ka palju mõtlemist muutvaid paradigmasid meie igapäevaelust.

Ma ei väsi korrutamast, et elame huvitaval perioodil, sest lääneühiskond ja ka Eesti seisavad silmitsi kahe tendentsiga: ühtepidi ei sünni lapsi ja teistpidi pikeneb inimeste eluiga. Mida see endaga kaasa toob?

See tähendab, et ühiskonnad vananevad. Maksusüsteemid mängitakse üsna pea ringi, pensioniiga nihkub üha kõrgemale ja vanainimestest saavad täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed.

Just viimast "Viimane Vegas" demonstreeribki – näitab, et ka vana inimene võib veel elu nautida.

Pöörased vanakesed

Lühidalt räägibki film "Viimane Vegas" loo neljast pensionärist: Billy (Michael Douglas), Paddy (Robert De Niro), Archie (Morgan Freeman) ja Sam (Kevin Kline), kes on parimad sõbrad juba lapsepõlvest peale.

Kui Billy – noortekamba ainus poissmees – otsustab oma noorele tüdruksõbrale abieluettepaneku teha, võtavad sõbrad suuna Las Vegase poole, et seal noorusaja tipphetki meenutada ja korralik poissmeeste õhtu maha pidada.

Kohale jõudes peavad mehed tunnistama, et Patulinn on aastakümnetega muutunud rohkem, kui see neile meeldiks, ning see paneb härrasmehed tugevasti proovile.

Raudne nelik aga teab, et Nietzchel oli õigus – mis ei tapa, teeb tugevamaks. Ja nii saavadki alguse kummalised ja koomilised seiklused, mis ajavad iga kinokülastaja südamest naerma.

Kõige hea juures annab film kinokülastajale mõista, et inimese elu ei lõpe vanaks saamisega. See hoopis algab, sest esiteks on aega rohkem, ja kui inimene on endale ka kopsaka pensionifondi kogunud, siis ongi käes õige hetk see välja võtta ning elu nautimiseks laiaks lüüa.

Peale seda vananeb inimene teatavasti kiiremini. Samas ju räägitakse viimasel ajal üha rohkem sellest, et inimene sureb üsna pea, kui ta tunnistab endale mõttes, et ta on elamisest väsinud.

Filmi "Viimane Vegas" tõeliselt eakad ja suure kaliibriga näitlejad aga pakatavad kinolinal elust. Nendes meestes pole märkigi eemaldumisest, tüdimusest või siis soovist noortele inimestele teed anda. Samas, miks ka peaks? Vanas eas ju alles elu algab! Filmiski ju annab Douglase kehastatav karakter mõista, et vanadus ongi kõige õigem aeg naise võtmiseks, sest siis ollakse esiteks küpsemad ja teiseks tehakse vanas eas elukogemusele tuginedes ka õigem otsus.

Kas tahame või mitte, Eestis lapsi ei sünni ja need, kes meil on, lahkuvad siit koos vanematega parematele jahimaadele. Meiegi elame vananevas ühiskonnas ja peame leppima tõsiasjaga, et vanad inimesed on samuti inimesed, kes tahavad elada, lõbutseda ja suudavad ka vajadusel tööd teha ning maksuraha riigile teenida.

Asi on kinni ainult ühiskonna mõtlemises. Kuid "Viimane Vegas" aitab sellest mõttemallist, et vanaduses pole sa enam mitte keegi, üle saada.

Ka tõeline sõprus on tähtis

Lisaks kõigele muule räägib film ka tõelisest sõprusest. Pean silmas sõprust, mille nimel ollakse nõus ennast sõbra nimel ohverdama. See on sõprus, mis ei kesta ainult viis aastat või esimese sõbra läbikukkumiseni, vaid lõppeb alles peale seda, kui sõber on siit ilmast päriselt läinud. Seniks ollakse aga üksteisel alati olemas!

Kuid mitte ainult!

Film räägib ka iseenda leidmisest, oma hirmudega silmitsi seismisest. Milline on inimese suurim hirm? Võitlus aja ja vanadusega. Metahame olla igavesti noored, kuigi teame ,et see pole võimalik.

Kaadrites tõstatub ka küsimus: kas me ikka peame kogu aeg enda ümber olevad asju uute ja nägusamate vastu vahetama? Mõtlen siinjuures silmas uut naist, kui eelmisele kortsud tekivad, viimase moe järgi riideid, autot, kodu sisustamist jne. Nende asjade nimekiri on pikk!

Selle kõige kohta öeldakse küll trend, mood jne., kuid kas see ka vajalik on, see on juba omaette diskussiooniküsimus.

Kui te pole filmi veel vaatamas käinud, siis nüüd on selleks õige aeg. Kuid võtke ka oma isad-emad, vanaisad ja vanaemad kaasa, las nemadki saavad osa sellest elurõõmsat vanainimeste seiklusest. Ehk see muudab nende arusaama vanadusest.

Filmile annavad palju juurde ka neli giganti: näitlejad Michael Douglas, Robert De Niro, Morgan Freeman ja Kevin Kline. Kõik neli meest on omas elemendis ja sõiduvees.

Minult saab film rohelise tule ja kümnest punktist 8.

Samal teemal

18.02.2014
"Kongress": "Forrest Gumpis" Jennyt kehastanud näitleja taas ekraanil
13.02.2014
"Elujanu" näitab Ameerikat ootamatust küljest
12.02.2014
"Aitab jutust" põhiteemaks on: kas olla vaba ja üksik või suhtes?
10.02.2014
Arvustus: "Ameerika afäär" on liialt üles haibitud ja väärtustatud film

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee