ÕL ARHIIV | Meelis Tõrv meenutab „Naisteka“ tegemist: kui mõte lendama läheb, siis hakkad mingit sousti suust välja ajama ja lähebki lõbusaks (1)

„Mees oli kodus, naine tööl ja nad kordamööda helistasid saatesse ning avaldasid arvamust. Lõpuks kiskus ikka lausa tüliks, aga ju oli see nende jaoks lihtsaim võimalus omavahel asju selgeks rääkida.“

Sel aastal tähistab raadio Sky Plusi saade „Naistekas“ kümnendat sünnipäeva.

Mida pöörast on saatejuhtidel Kirsti Timmeril ja Meelis Tõrval meenutada?

„Algusaastatel näitas Emori uuring, et 75 protsenti meie kuulajatest olid mehed. Kuulsin ühelt tuttavalt, et tema vanematekodus kogunesid ema sõbrannad laupäeviti kohvi ja koogiga „Naistekat“ kuulama,“ meenutab Kirsti. „Peremees läks iga kord kodust ära, sest seda jama ju ei suuda kuulata. Kord sattus minu tuttav siis välja ja avastas, et see meesterahvas istus üksi autos ja kuulas saadet. Ei julgenud lihtsalt tunnistada naistele, et ta on meie saate andunud fänn.“

„Naisteka“ kuulajad kindlasti teavad, et vahel teevad saatejuhid eetris sellist nalja, et raadiost kostub vaid lõkerdavat naeru. „Kui mõte lendama läheb, siis hakkad mingit sousti suust välja ajama ja lähebki lõbusaks,“ ütleb Meelis.

Seni kõige pöörasem lugu, mis eetrisse jõudnud, on ühe paari esimesest kohtamisest. „Tüdruk helistas ja rääkis lõbusa loo sellest, kuidas ta ühes restoranis ennast laua taga täis kakas. See oli nii ajuvaba, inimene räägib ja siis lihtsalt ütleb: „Ma konkreetselt s*ttusin ennast täis.“ Sellist asja naisterahva suust ikka ei oota,“ naerab Tõrv.

Ette on tulnud ka ebameeldivusi

Päris tihti saab oma osa saates ka Meelise elukaaslane Kairi, kelle üle nalja tehakse. Meelis ütleb, et vastu pead ta kodus selle eest seni saanud pole. „Tema ema ja tädid kuulavad saadet palju rohkem. Kui me hakkame eetris jaurama, siis keegi sugulastest ikka helistab Kairile ja küsib, kas ta kuulis,“ naerab ta. Meelise sõnul on Kairi seltskonnas vahel lausa imetlusobjekt. „Ta on kohati suurem staar kui mina. Paljud mõtlevad, milline ta välja näeb ja mis imeinimene see minusuguse tolaga elab,“ muigab mees.

Aastaid tagasi, kui Kirsti poeg Ron-Robert veel beebi oli, ei nõustunud ta olema kellegi muu kui vaid emaga ja nii võttis Kirsti lapse raadiosse kaasa. „Ta oli kõige rahulikum laps maailmas, kui oli emme juures. Nii kui ma korraks vaateväljast kadusin, hakkas ta hirmsalt kisama,“ meenutab Timmer. „Kord tegi ta aga armsalt oma titahäält – oli siis kolmekuune – ja pärast seda palus raadio omanik Roni häält rohkem eetrisse, see oli nii eluline ja armas olnud.“

Möödunud suvel juhtus saatetegijatel väga eriline lugu – raadios vahetati tehnikat ja eetriarvuti oli väljas, töötas vaid mikrofon. Raadio tehnikamehed arvasid, et „Naistekas“ tuleb ära jätta, kuna muusikat ju mängida ei saanud. „Mina kohusetundliku inimesena olin selle vastu. Pakkusin välja, et otsime laoruumist üles vanad plaadimängijad. Tehnikameestele see idee meeldis, nii pole ju ammu raadiot tehtud. Leidsimegi kaks mängijat, ma tõin autost oma plaadid ja nii see saade eetrisse jõudis,“ räägib Kirsti. „Endal oli väga värskendav kogemus ja kuulajate positiivne tagasiside tegi kõigil tuju heaks.“

Loomulikult tuleb vahel ette ka ebameeldivusi. Vahel lähevad Sky Plusi saated eetrisse stuudiost väljas. Üks ebameeldiv seik juhtus, kui saadet tuli teha Vabaduse väljakul, kuna seal toimus sügisjooks.

„Meie stuudio oli suhteliselt avatud akendega ja keset saadet hakkas üks kummaline mees aknast sisse ronima. Nõudis eetrissepääsu ja seda ikka päris agressiivselt,“ meenutab Timmer hirmuvärinaga. „Kui ta aru sai, et see ikka ei õnnestu, karjus roppusi, kiskus juhtmeid ja mikrofone ja vehkis rusikatega näo ees. Hiljem saatis väga inetu sisuga kirjakesi.“

„Ärge jutustage, lugege kirju!“

Kurje kirju on saadud vaid ajal, kui Kirsti lapsepuhkusel oli ja saadet eetris polnud – inimesed ei tahtnud sellega lihtsalt leppida. „Need kirjad olid ikka lausa vihased!“ ütleb Timmer.

Ühe aastate veidraima kirja on saatejuhid saanud aga postiga. „Meesterahvas kirjutas, et mis nendel naistel viga on ja mida nad üldse tahavad. Tema on korralik mees, ei joo, ei suitseta, ei käi klubides ja keegi teda ei taha,“ meenutab Timmer ja ütleb, et üks väike nüanss oli asjal siiski juures – ta istus nimelt aastaid juba vanglas.

Meelis meenutab algusaegadest veel üht korda, kus saate teemaks oli kallima järel nuhkimine. „Ma olin just tulnud pikast poissmehepõlvest ja mul oli olnud üks proua, kelle järelt oligi mõistlik nuhkida. Kuulajad arvasid, et ma otsisin neid trikke internetist, aga tegelikult see nii polnud – ma teadsin neid kõiki peast, kuna see oli mingiaeg minu igapäev. Ma olin juba umbes aasta seda kõike teinud,“ naerab ta. Tagasiside oli sellele saatele Meelise sõnul väga võimas.

Kõige ekstreemsemaks olukorraks, kus saadet teha, peab Tõrv neid kordi, kus kirju ei tule ja keegi stuudiosse ei helista ka. „Näiteks kevadel esimeste soojade ilmadega või suvel kui on rannapäev. Kõik kuulavad, aga ei viitsi kaasa rääkida,“ räägib Tõrv.

Timmer nõustub ja lisab, et vahel ei inspireerigi teema kirjutama. Siis saavad saatejuhid tavaliselt kirju sisuga: „Mida te seal jutustate? Lugege kirju!“

„Uskuge mind, me tõesti teeme kõik selleks, et ikka iga kiri ka eetrisse jõuaks. Vahel on jälle nii palju kirju, et paratamatult jääb 2030 kirja lugemata. Lihtsalt ei jõua ajaliselt,“ sõnab Kristi ja lisab, et palju saadetakse kirju ka hiljem, vaid talle lugemiseks. „Inimene tahab lihtsalt südamelt ära rääkida. Ma olen selle usalduse eest südamest tänulik.“