Võidukad Birgit ja Lenna: emadus on andnud õnnetunde, mis paistab lavaltki kaugele (18)

Eileõhtusel Eesti muusikaauhindade galal särasid edukaimate lauljataridena Lenna Kuurmaa ja Birgit Õigemeel – Lenna sai koju viia aasta albumi ja Birgit aasta naisartisti preemia. Mõlemad võitsid sama auhinna ka eelmise plaadiga. Lauljatare seob seegi, et mõlemad said mullu albumit tehes emaks.

Nii Lenna bänd kui ka Birgit kandideerisid tegelikult kolmele auhinnale, millest mõlemal õnnestus lõpuks napsata kaalukaim. Mõlemad kordasid mõne aasta tagust saavutust: Birgit võitis parima naisartisti preemia ka 2010. aastal oma kolmanda albumiga "Teineteisel pool", Lennale tõi omanimeline esikalbum 2011. aastal peale aasta albumi auhinna ka aasta naisartisti, popartisti ja debüütalbumi preemia.

Huvitavaid paralleele Lenna ja Birgiti vahel leiab veelgi. Eile oli Birgit koos Jalmar Vabarnaga auhinnajagamise õhtu juht, Lenna roolis 2012. aastal galat Mihkel Rauaga. Mõlemad lauljad on üles astunud ka Eurovisioni laval: Birgit mullu Eesti esindajana, Lenna 2005. aastal Vanilla Ninjaga Šveitsi lipu all.

Eesti Fonogrammitootjate Ühing jagas muusikaauhindu 16. korda. Auhindadele kandideeris üle 170 anno 2013 ilmunud albumi ja üle 100 muusikavideo.

Hääletus, mis selgitas parimad 19 kategoorias, toimus kahe nädala jooksul kahes voorus. Pingerida moodustus rohkem kui sajaliikmelise žürii otsusena.

Birgit: õnneks on laps minu päevarütmi üle võtnud

Palun too oma viimaselt albumilt "Uus algus" välja mõni laul, mille sünni taga peitub eriline lugu.

Tegelikult on kõik lood mingil määral minu endaga seotud. Kui lugude sõnu tellima hakkasime, andsin ise kirjutajatele ette märksõnu, mis minu eluga kokku sobivad. "Kolm kuud" on selline lugu, mille kohta Mihkel Mattisen saladuskatte all ütles, et see räägib minust ja Indrekust. See on tore kohtumise lugu – kuidas kaks inimest teineteist kolme kuuga tundma õpivad ja sellest suhe areneb. Umbes nii meil Indrekuga läkski.

Mis oli albumit tehes kõige raskem?

Midagi rasket ei olnud. Kui ma olin juba üheksandat kuud rase, oli pigem hirm, et äkki me ei saagi plaati valmis ja venitame sellega nii kaua, kuni laps on suur. Siis oleks küll jube kahju olnud. Minu roll oli sõnad ja viisid üle vaadata ning stuudios laulda, suurem töö oli produtsentide teha.

Mida sa tundsid, kui albumile oli viimane lihv antud ja see oli täiesti valmis?

Plaat sai valmis, kui laps oli paarinädalane, Indrek tuli stuudiost ja ütles: "Nüüd on plaat tehtud." Nad olid terve öö stuudios istunud, plaadi läbi kuulanud ja viimase lihvi andnud. Tal olid laulud koju tulles toorikul kaasas ja ma kuulasin kõik otsast lõpuni läbi. Väga mõnus ja elevil tunne oli!

Mida pead oma lauljakarjääri seni suurimaks õnnestumiseks?

Senise karjääri tipphetk oli ikkagi Eurovision – olla nii võimsas saalis, nii suure publiku ja paljude televaatajate ees. Sellist võimalust ei pruugi enam kunagi tulla. See oli väga ülev hetk. Siiani mäletan ma ka "Eesti otsib superstaari" finaali, kust minu karjäär alguse sai. See oli karjääri jooksul kõige emotsionaalsem hetk.

Mida on emaks saamine sulle kui lauljale juurde andnud?

Kindlasti olen ma õnnelikum ja positiivsem. Loodetavasti kiirgab seda minust ka laval. Ma võtan igast esinemisest viimast, sest see on väga eriline hetk, kui ma nüüd korra lavale saan. Naudin esinemisi palju rohkem.

Mismoodi sinu kui ema tööpäevad välja näevad?

Ma arvasin, et kui laps sünnib, siis peame oma päevakava totaalselt muutma, aga on kujunenud hoopis nii, et laps on meie elurütmi üle võtnud – ta on üsna suur unimüts, läheb õhtul kell 11–12 magama ja ärkab meiega hommikul kell 10–11. Kaks korda nädalas käime võimlemas ja ujumas, mängime kodus, käime sõpradel külas ja vahepeal teen mina natuke tööd.

Kui te elukaaslase Indrek Sarrapiga Swingersi ansambli koosseisus esinete, kes siis last hoiab?

Sellises olukorras hoiab last kas minu või Indreku ema ning mõned korrad on hoidnud ka mu noorem õde – need on kolm väga toredat lapsehoidjat, kes saavad väga hästi hakkama.

Milliseid laule sa oma pojale laulad?

Ma olen avastanud, et improviseerin üsna palju. Sõltuvalt olukorrast, kus ma olen või mida teeme – sellest ma Simeonile ka laulan. Samuti laulan palju oma lapsepõlvest meelde jäänud lastelaule, lugusid oma plaadilt ja ka suurte inimeste laule. Ta kuuleb igasugu muusikat.

Võitsid 2010. aastal aasta naisartisti tiitli. Kui suured ootused olid sul nüüd samale auhinnale kandideerides?

Sel aastal oli minu jaoks kõige erilisem sündmus see, et sain olla õhtujuht. Muidugi olin õnnelik, et olin nomineeritud kolmes kategoorias. See on juba võit. Erilisi ootusi mul polnud, kuna aasta naisartistiks kandideerisid ka Kerli ja Mari Pokinen.

Kus hoiad varem võidetud muusikaauhindu?

Nii see auhind kui ka Raadio 2 auhinnad on mul elutoas ühe lauakese peal.

Kas sul on kodus Lenna viimane plaat? Oled seda kuulanud?

Mihkel Raud kinkis selle mulle koos autogrammidega ja muidugi olen seda kuulanud. Mulle jäi kohe eriliselt silma "Supernoova", mis on ka "Eesti laulu" poolfinaalis. See on mu jaoks kõige parem lugu plaadilt.

Milline on olnud sinu kokkupuude Lennaga?

Mäletan Lennat ajast, kui tema laulis Lasteekraani Muusikastuudio tütarlastekooris ja mina lastekooris. Lenna oli siis 16 ja mina 13. Unistasin, et saaksin ka seal suurte tüdrukutega laulda, ja Lenna jäi mulle meelde, sest ta oli hästi ilus tüdruk. Aga ta oli ka kõige väiksem, lühikest kasvu. Ma alati vaatasin, et nii ilus ja armas väike tüdruk.

Mida küsiksid Lennalt kui ema emalt ja kui muusik muusikult?

Emana sooviksin ma küsida, kas ta tahaks koos lastega kärutama minna – siis saame kindlasti palju rohkem rääkida. Lauljana ütleksin lihtsalt, et ma armastan väga tema muusikat ja hindan seda, et ta on laval alati nii siiras ja aus.

Lenna: olen laulusõnu mõelnud ka lapsega jalutades

Palun too oma viimaselt albumilt "Teine" välja mõni laul, mille sünni taga peitub eriline lugu.

Laul nimega "Tuul" sai oma teksti, kui ma jalutasin suvel tütar Amiga mööda ilusat õhtupäikeselist metsateed."

Mis oli albumit tehes kõige raskem?

Tulised arutelud produktsiooni osas. Aga nagu ikka, leiavad keerulised olukorrad oma lahendused.

Mida sa tundsid, kui albumile oli viimane lihv antud ja see oli täiesti valmis?

Kergendust ja rõõmu.

Mida pead oma lauljakarjääri seni suurimaks õnnestumiseks?

Erilisi aegu Vanilla Ninjaga ning pärast seda albumeid "Lenna" ja "Teine".

Mida on emaks saamine sulle kui lauljale juurde andnud?

Õnnetunnet.

Mismoodi sinu kui ema tööpäevad välja näevad?

Praegu tööpäevi nagu polegi, neid on väga vähe. Olen perega!

Milliseid laule sa oma tütrele laulad?

Nii teada-tuntud lastelaule kui ka hoo pealt sündivat improvisatsioonilist omaloomingut.

Kui te elukaaslase Robert Vaiglaga ühel ajal esinete, kes siis last hoiab?

Kui oleme Robiga ühel ajal laval, vaatab tütart Robi ema. Aga muidu üritame selliseid olukordi vältida. Ami tunneb ennast ikka kõige turvalisemalt ja paremini koos meiega.

Võitsid 2011. aastal debüüt­albumi "Lenna" eest aasta albumi auhinna. Kui suured ootused olid sul nüüd oma teise albumiga samale auhinnale kandideerides?

Ootused ei olnud kõrged, sest nominendid olid tugevad. Rõõm oli olla nende hulgas!

Kus hoiad seni võidetud muusikaauhindu?

Praegu on nad leidnud koha telekalaual.

Kas sul on kodus Birgiti viimane plaat? Oled seda kuulanud?

Mul ei ole veel tema plaati. Olen kogu aeg mõelnud osta, aga pole jõudnud.

Milline on olnud sinu kokkupuude Birgitiga?

Birgitiga on alati rõõm kohtuda: ta on soe, siiras ja kaunis inimene! Oleme kokku puutunud ühistel kontsertidel. Tore, et meid seob nüüd ka emaroll, sest seda kogemust ei ole just paljude omaealiste lauljannadega jagada.

Mida küsiksid Birgitilt kui ema emalt ja kui muusik muusikult?

Kuidas tibu kasvab ja millised on 2014. aasta plaanid?